tugevdas tema otsustavust Venemaa Euroopa moodi ümber korraldada. 5 Veel üks sõidu tähtis tulemus oli taipamine, et on võimalik organiseerida Rootsi-vastane liit. Tagasi Moskvas, tegi Peeter palju jõupingutusi, et sõlmida Türgiga võimalikult kiiresti rahu, ning alustas ettevalmistusi sõjaks põhjas. Sõidu lõppu tumestas sõnum streletside mässust. Peeter, kes viibis parajasti Viinist, pidi loobuma kavast külastada Veneziat ning kiirustas Moskvasse. Mäss suruti maha juba enne tsaari naasmist. Juurdlus arvukate ülekuulamiste ja piinamistega lõppes streletside massiliste hukkamistega 1698. aasta lõpus ja 1699. aasta alguses. Sofja Aleksejevna ja tema õde Marfa Aleksejevna pöeti nunnadeks. Sama saatus tabas ka tsaari abikaasat Jevdokia Lopuhhinat, kes ei olnud vandenõuga seotud. 6 Põhjasõda
Vaatamisväärsuste peatükis kirjeldatakse kauneid vaateid ja paiku kuhu tasuks minna. 3 1. Riigi üldandmed 1.1 Üldandmed Venezuela (vaata lisa 1) on Lõuna-Ameerika põhjaosas asuv riik, mis on olnud Hispaania koloonia, Suur-Columbia osa. See hispaania päritoluga nimi tähendab meie keeles ,,väike Veneetsia". See riik sai nime vee peale ehitatud indiaanielamute järgi, mis meenutasid itaalia meresõitjale, Amerigo Vespuccile, Veneziat. (1) Venezuela riigikeeleks hispaania keel, riigis on elanikke 2 808 900, pealinnaks on Caracas, mis on ühtlasi Venezuela suurim linn, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Linn asub 920 m kõrgusel Ávila mäeaheliku jalamil 18 km kaugusel Kariibi mere rannikust. Linn koosneb viiest omavalitsusest, millest neli (Baruta, Chacao, el Hatillo ja Sucre) asuvad Miranda osariigis ja viies, Libertador, moodustab Liiduringkonna. Venezuela pindala on 912 050 km². Rahaühikuks on bolivar
järel 17. sajandil muudetud "Rootsi sisemereks" ning võimalus kasutada seda mereteed suhtluseks ja kaubanduseks arenenud Euroopa riikidega oli piiratud. Samuti palkas ta Euroopa-reisil suurel hulgal sõjandus-, majandus- ja teadusspetsialiste, kelle kaasamine võimaldas teha Vene riigi arengus märkimisväärse hüppe feodaalriigist enam-vähem arenenud riikide hulka. Sõidu lõppu tumestas sõnum streletside mässust. Peeter, kes viibis parajasti Viinis, pidi loobuma kavast külastada Veneziat ning kiirustas Moskvasse. Mäss suruti maha juba enne tsaari naasmist. Juurdlus arvukate ülekuulamiste ja piinamistega lõppes streletside ning opositsioonis oleva aadli massiliste hukkamistega 1698. aasta lõpus ja 1699. aasta alguses. 1699 saadeti laiali ka enamus streletside väeosi ning alustati uue, ainult Euroopa-tüüpi armee ülesehitamist endise segatüüpi armee asemele. Peetri vanem õde Sofja Aleksejevna ja ta õde Marfa Aleksejevna pöeti nunnadeks. Sama saatus
Riigi poolt hüljatud, `Ndrangheta ohjeldamiseks liiga nõrgast piirkonnast on paljud kalaabrialased emigreerinud. Pärast 1945. aastat on kuni 1/3 Calabria elanikest emigreerinud Austraaliasse. (Vaata Lisa 4, foto 8) 8 Veondus Paljud Itaalia põhiteed on liiklusest ummistunud. Apenniine ületav Bologna-Firenze kiirtee tehakse kaks korda laiemaks. Kavandatakse kiirraudteid (treno ad alta velocita TAV), mis ühendaksid Torinot, Milanot, Veneziat, Bolognat ja Firenzet ning Napolit Roomaga. Enamik Itaalia ekspordist läheb maad mööda läbi Sveitsi ja Austria ning ainult 16% liigub mereti.(Vaata Lisa 5, foto 9) Religioon Itaalia on märkimisväärselt ühtne ühiskond. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid
hiinlased sooritanud ümbermaailmareisi sajand enne Magalhãesi. (Stewart jt 2004:91). Kui eespool mainitud teooria vastuvõetavaks tunnistada, siis tuleb vastata küsimusele, kustkaudu Hiina teadmised Euroopasse jõudsid. Keegi pidi tooma Hiinast tooma kaarte, kuhu olid märgitud hiinlaste avastused oma reisidest. On tõenäoline, et vahendajateks olid Araabia kaupmehed, kes sageli oma kaubalaevadega Araabiamaade ja Lõuna-Hiina vahet liikusid, enamasti selleks, et varustada Veneziat vürtsidega ja Aasiat Aafrika ja Euroopa kaupadega. Ning on ka võimalik, et kaupmehed kasutasid hiinlaste kogutud teadmisi ja vahendeid ka Euroopas. (Stewart jt 2004:92). 17 Oma reisist ei saanud Zhu Di mingit kasu, kuna Keelatud Linna ehitamine ja laevastiku suurendamise kulud olid Hiina majandusele tohutu koorem. Tekkis teraviljanappus, mille tagajärjel puhkenud vastuhakud levisid üle kogu keisririigi. Kui Zhu Di 1424
annaabi.ee 
