Amm Mila ja mõisateenija Karlomeke on talle küll emotsionaalselt lähedased ja märgiliselt tähtsad, kuid juba siin tuleb välja osa tragöödiast, võib öelda, et Balti mõisnike tragöödiast. Juba sünnipäraselt on ette määratud, et ta ei kuulu teisest rahvusest ja alamast kihist teenijatega ühte. Vahetult pärast isa surma läks Aurel Riiga kooli. Ta võttis missiooniks võidelda venelaste vastu. Aurel alustas sellest, et ta ei kavatsenud vene keelt õppida. Baltlaste üldine venevastasus avaldub teoses seetõttu, et 19. sajandi lõpul toimus ulatuslikum venestamine ja seega baltisakslaste õiguste piiramine. Eriti isiklikult mõjus Aurelile aga see, et Vene tsaar oli tema isa vabastanud sillakohtuniku (ordungsrichter) ametist, mis seostus väikesele poisile sakslaste seas kõrgelt hinnatud rüütlikultuuri esindaja ordurüütliga (ordensritter). Koolis üritati kõigist rahvustest õpilastesse venemeelsust sisendada. Õpetaja Rutski käskis vene
Seetõttu olid sotsiaalne teravus maal ka väiksem. Ka olid mõisnikud enamuses Poola päritolu, kellega polnud leedu talurahval suurt konflikti. 1905 aastal tehti rahvale uusi järeleandmisi, mais lubati jälle erakoole asutada ja seal õppekeelena emakeelt kasutada. Revolutsioon Leedus oli osa ülevenemaalisest aktsioonist, kuid oma eripäradega. Tipuks tööliste oktoobristreik, kus kokkupõrgetes politseiga sai surma 12 meeleavaldajat. Suund millest juhinduti oli venevastasus. Taotleti leedu katoliiklaste lubamist omavalitsustesse. Nõuti ka maa väljaostumaksu kaotamist, nõuti talupoegadelt karjatuskohtade tagastamist, kroonumaade jagamist, mõisnikke maaomandi piiramist. Sellist suurt mõisate põletamist nagu eestis ja lätis aga ei juhtunud. Kõige aktiivsem oli rahvas edela Leedus Suwalkias, Mariampole piirkonnas. Talupoegade salgad olid seal Vene ametnike rünnatud. Valitsus vastas sellele karistusaktsioonidega. Juutide vastu korraldati pogromme
impeeriumis. 1902. aastal asutati Leedu Demokraatlik Partei (liberaalne) - Sihiks oli demokraatlik autonoomne Leedu, kõigil rahvastel võrdsed õigused, talurahva majandusliku olukorra parandamine. Tekkis kaks tiiba - Radikaalne tiib liaudininkud ja konvservatiivsem rahvuslaste tiib tautininkud. 1905. a. Suur Vilniuse Seim - Revolutsioon Leedus oli osa ülevenemaalisest, kuid omas selget eripära. Venevastasus - Nõuti emakeelse koolihariduse kehtestamist, leedu katoliiklaste lubamist kohalikesse omavalitsusametitesse. Nõuti 1861. aasta talurahvareformi kohase maa väljaostumaksu kaotamist, mõisnike maaomandi piiramist, mõisatöölised nõudsid palga tõstmist (Mõisatepõletamine ei toimunud). Toimus sulaste streike kõrgema palga eest. Leedu talupoegade passiivsus: Puudus terav maapuudus nagu Eestis ja Lätis.
kahju tõi Baltikumi rahvastele kultuuriline venestamine: 1) õpetus koolides oli I klassist alates venekeelne (sh ka ülikoolis ja Aleksandrikoolis), v.a usuõpetus. Mis tõi venekeele tuupimise igavuse tõttu kaasa kirjaoskamatuse tõusu 2) range tsensuur kirjasõna üle 3) suleti Eesti Kirjameeste Selts ¤ eestlaste ühiskondlik aktiivsus leidis rakendust nüüd põllumeeste- ja karskusseltsides, mis võisid oma tegevust jätkata ¤ eestlaste hulgas kasvas venevastasus, kuid leidus ka neid, kes leidsid venestamises positiivseid külgi, eelkõige võitluses aadliga (Ado Grenzstein jt) ¤ venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis VILLEM REIMAN (1861-1917) – oli TÜ usuteaduskonna lõpetanud ning töötas Kolga-Jaanis kirikuõpetajana ¤ suure töövõimega mehena suutis ta üle kogu maa karskusliikumist edendada ning pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele
annaabi.ee 
