• Tekkis mõiste Epigoon ehk hulk inimesi, kes soovisid jäljendada Lydia Koidula luulet. Luuletajad • Nad hakkasid panema endale eepilisi luuletajanimesid. • Juuli Roosiõis, Ernst Ilmatar, Tundela, Umbria. • Eduard Bornhöe “Kuulsuse narrid” parodeeris just seda aega ja võltspaatust. Villem Reiman Villem Reiman • Eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. • Venevastane ja rahvuslik hoiak. • Eesti Üliõpilaste seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi asutaja ja juht. • Eesti rahva muuseumi rajamise eestseisja. • Kirjutas esimese vähegi teaduslikuma ülevaate Eesti ajaloost, kus populariseeris aga ka mitmeid siiani kestnud idealiseeritud müüte. Villem Reiman • Postimehe ringkonna juhtiv tegelane ja aktiivne karskusliikumise eestvõitleja. • Algatas EÜS-I albumite kalendri “Sirvialauad” väljaandmise ja oli nende toimetajaks.
teda kindlalt ja tugevalt emakäed."), peab ta maha võitluse baltisaksa õiguste ja ennekõike enda leidmise nimel. Kuna baltisakslased seisid tol ajastul mitme tule vahel, siis on arusaadav ka seisukohtade paljusus. Vegesack on vaadete mitmekesisust edastanud peamiselt Aureli paljude onude kaudu, kellel on baltisaksa küsimuses üsna erinevad arvamused ja kes kõik on väikesele poisile mingil määral eeskujuks. Näiteks oli Aurelil radikaalselt venevastane onu Leopold, kelle meelest tuli tappa kõik ,,elajad" ehk kärbsed ja venelased. Onu Oschal oli aga tavaks öelda, et ta tahab elada ,,kuni viimane venelane on teisel pool Kamtsatkat merre uppunud". Neile vastanus venemeelne ,,maailmakodanik" on Jegor, kes väitis enda olevat kodus nii Pariisis kui Peterburis ning kellel olid kuraatoriga head suhted, mis päästis Aureli gümnaasiumist välja viskamise eest, kui ta oli klassis kõva häälega teatanud: ,,Jumal tänatud:
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 2 kirjedusele. Balthasar Russowi alamsaksakeelses kroonikas hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele ja teistele võimu kurjalt kasutajatele kriitilised. Sündmused XII saj - XVI saj. Talupoegade poolel, etteheited aadlile. Liivi sõda, Tallinna ümbruses toimuva kirjeldus detailselt Johannes Renneri kroonikates umbes sama ajajärk ja sündmused nagu Russowil, Liivi ordu seisukohalt, Venevastane hoiak. 17. sajandi kroonikatest ouline Thomas Hjärne, kelle kaudu selgub mõndagi toonaste eestlaste rahvausundist, keelest, kommetest "Eesti-, Liivi- ja Lätimaa ajalugu", teated muinasajast kuni 1639. Järva-Jaani pastori Christian Kelchi kroonika 1695 - tema kroonika kaudu pääses esmakordselt trükki eesti rahvalaul "Jörru..." Eestikeelses kirjasõnas leidsid balti kroonikad ulatuslikku kasutamist XIXsaj teisest poolest peale.
annaabi.ee 
