Venestamine Eestis 1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg, sest Aleksander III jättis kinnitamata Balti erikorra ning see märkis venestusaja algust Eestis. Venestamine tähendas vene keele ja meele pealetungi poliitikat. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Mis olid venestamise põhjused ning tagajärjed ja kuidas suhtusid venestamisse eestlased? Minu arvates on üheks venestamise põhjuseks see, et rahvusliku liikumise hoog vaibus ning selle juhid lahkusid areenilt. Rahvusliku liikumise käigus ilmnes, et vaatamata arvulisele vähesusele oli eestlaste hulgas pinda erinevatele pürgimustele ja ideedele. Tingituna Eesti ala kuulumisest Vene impeeriumi koosseisu aga ei paranenud siin rahvusliku liikumise tulemusena veel oluliliselt poliitika olud ning tänu sellele ka tekkisid teravad vastuolud
kultuurilisi ümberkorraldusi. Balti rüütelkondade privileegid jäid kinnitamata Kubermangud said uued kubernerid Paljud sakslased vabastati ametist ja asendati venelaste ametnikega Vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel! Mõnede linnade nimed muudeti: Tartu=Jurjev, Tallinn=Reval Eestile laiendati kõiksugu seadusi Üle kogu maa rajati õigeusu kirikuid (suruti usku peale) 3) Eestlaste suhtumine venestamisse Eestlaste erinevad suhtumised: Venestamist pooldavad: venestamine tõrjus baltisakslust ja saksastumissoove Baltisakslust pooldavad: Harry Jannsen (sooviks luua baltisakslastest, eestlastest, lätlastest uus rahvus) Eestlust pooldavad: J. Hurt, V. Reimann. Loodi EÜS, 1884 õnnistati sini-must-valge lipp (suurt kahju sai rahvuslik kirjasõna) 4) Majanduse areng 19. Saj lõpul (raudteed, põllumajandus, tööstus)
2. Paljud sakslased vabastati ametist ja asendati venelastest ametnikega 3. vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 4. Mõned linnanimed muudeti venekeelseteks: Dorpat Jurjev (Tartu), Reval Revel(Tln) 5. Eestile laiendati Venemaa politsei-,kohtu-, linna-, kooli- ja muud seadused 6. Püüti levitada õigeusku, üle kogu maa rajati õigeusu kirikuid 7. Tartu Ülikool nimetati Jurjevi Ülikooliks, õppetöö vene keeles Eestlaste suhtumine venestamisse 1. Eestlaste seas oli erinevat suhtumist 2. Venestamise poolt Ado Grenzstein, Jakob Kõrv 3. Baltisakslust toetav Harry Jannsen (sooviks luua baltisakslastest, eestlastest, lätlastest uus rahvus) 4. Eestlust toetav Jakob Hurt, Villem Reimann Majanduse areng 19. sajandi lõpul (raudteed, põllumajandus, tööstus) 1. Areng oli kiirde, üha rohkem inimesi siirdus maalt linnadesse 2. Majandusellu tõi suuri muudatusi raudteede ehitamine:
3. Vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 4. Mõned eestikeelsed linnanimed muudeti venekeelseteks – Dorpat – Jurjev (Tartu), Reval – Revel (Tln) 5. Eestile laiendati Venemaa politsei-, kohtu-, linna-, kooli- ja muud seadused 6. Püüti levitada õigeusku, üle kogu maa rajati õigeusu kirikuid (õigeusu katedraal Toompeal) 7. Tartü Ülikool nimetati Jurjevi Ülikooliks, õppetöö vene keeles 3) Eestlaste suhtumine venestamisse Eestlaste seas oli erinevat suhtumist: * venestamist pooldav suhtumine – Ado Grenzstein, Jakob Kõrv * baltisakslust toetav suhtumine – Harry Jannsen (sooviks luua baltisakslastest, eestlastest, lätlastest uus rahvus) * eestlust toetav suhtumine (uus rahvuslik tõus) – Jakob Hurt, Villem Reimann. Loodi EÜS ja 1884.a õnnistati EÜS-i sini-must-valge lipp! 4) Majanduse areng 19.sajandi lõpul(raudteed, põllumajandus, tööstus) Areng oli kiire
annaabi.ee 
