eestlased. 15. Mida muudeti 1827.aastal kooli sisemises ehitustegevuses? - aulas eemaldati kloostriaegsed võlvid, II korruse peale ehitamine. 16. 1887 kinnitati koolile tsaar Aleksander III seadus, mis puudutas venestamist. Milliste ainete õpetamist tuli alustada vene keeles? - ajalugu, geograafia. 17. 1888. a sai meie gümnaasiumist eksternina küpsustunnistuse Eesti poliitik ja riigitegelane. Kes? - Jaan Tõnisson 18. Millist nime kandis kool venestamisperioodil? - Keiser Nikolai I Gümnaasium. 19. Milliste ainete arvelt toimus venestamisperioodil vene keele õpetamine? - ajalugu, geograafia, loodusõpetust enam ei õpetatud. 20. Linna Keiserlik Gümnaasium 1710-1805 F.G.Arvelius teoloogiaprofessor, esimee eestikeelne näidend. A.T.Helle tema eestvõttel tõlgiti piibel tervikuna põhjaeesti keelde. C-Bieck kantor, korrigeeris ja toimetas eestikeelse piibli
liikumise ees?(4p) Pildil on Villem Reiman. Tema monumendid asuvad Tartus Toomemäel ja Kolga-Jaanis. Tema teeneteks olid Eesti karskusliikumise rajamine, Eesti ajaloo ning kultuuriloo teadusliku uurimuse alustamine. 8.Praeguse Lääne maakonna territootiumile rajati õigeusukirikud 19.sajandi II poolel, põhiliselt venestamisperioodil. Tänaseks on enamik neist varemeis. Millistes Lääne maakonna asulates asuvad (õigemini asusid) järgmised õigeusukirikud: Neeva Aleksandri kirik - Haapsalus ja Lihulas Püha Nikolause kirik - Kullamaal ja Mäemõisas Jumalasünnitaja sündimise kirik - Väike-Lähtrus Kristuse sündimise kirik- Uue-Virtsus
Ka kohvi joomise komme on sakslastelt võetud. Eestlased olid sakslaste alamad, seega oli ka eesti keel alamklassi keel. Asjaajamised toimusid saksa keeles. Saksa keele mõjudel sai alguse ka kadakasakslus: osad eestlased tahtsid saksalaste moodi käituda ja rääkida. Tavalistele eestlastele kadakasakslus ei meeldinud, kuid sakslastele jäeti sellega hea mulje. Paljud läksid koos sakslastega 1939. aastal Saksamaale, kui Hitler sakslasi võõrsilt koju kutsus. Venestamisperioodil, mis algas 1880. aastatel ja kestis Eesti iseseisvuseni tuli keelde ka vene keelseid sõnu. Eestis sai vene keelest põhiline asjaajamiskeel. Vene keelseks muudeti nii haridus, asjaajamine ja teadus. Ajakirjandus ja ilukirjandus jäid sellel ajal mitmekeelseks. Teadlikult hakati arendama eesti kirjakeelt. Nõukogude ajal oli eesti keele kõrval taas tähtsaimal kohal vene keel. Ühiskonnaelu valdkonnad muutusid venekeelseks või kakskeelseks
PROMILLIDES Tasub tähelepanu pöörata mõnele seigale. 1897. aastal läbi viidud Venemaa üldise rahvaloenduse järgi oli venelaste osakaal eestlaste aladel olnud 3,5%, nii et 1922. aastaks oli see tublisti kahekordistunud. See tuli Tartu rahuga Eesti külge liidetud idapiirkondadest. Teisiti oli sakslaste osakaaluga. 1897. aastal oli see 3,5%, olles 1922. aastaks kahanenud poole võrra. Põhjuseks oli nii venestamisperioodil kui ka pärast maareformi (1919) hoogustunud sakslaste väljaränne. Lääneranniku rannarootslaste arv seevastu püsis küllaltki stabiilsena. Tulba “Muud” alla mahuvad teiste seas juudid, keda kummalgi aastal oli 0,4% ja lätlased, keda oli umbes sama palju. Absoluutarvudes väljendatuna oli eri rahvuste arv Eestis 1934. aastal järgmine: eestlasi 992 000, venelasi 93 000, sakslasi 16 300, rootslasi 7600 ja juute 4400.
Mõlemad: * isamaaliselt meelestatud * pooldasid uute õppeainete toomist koolidesse (Jannsen püüdis siiski rahulikumalt asju ajada, arvas, et ka rahvas ise pole kuigi agar haridusvõimalusi ära kasutama) * hakkasid venestamise ajal rääkima ,,heast keisrist" (Jakobson küll pisut entusiastlikumalt) 9. Grenzstein (Olevik), Kõrv (Valgus) ning Hermann ja Tõnisson (Postimees) kui omavahelise sõnasõja kandjad venestamisperioodil. Leida seoseid kommertsialiseerumisega (ajakirjandusturu teke). * Olevik konservatiivne. Naiste õigused, emakeelse hariduse edendamine, ühtne kirjakeel. Õigustab venemeelseid reforme, vastandub baltisakslastele. * Valgus * Postimees venemeelne. Vene rahvaga samad õigused, Eesti peab Vene riigi varju all õitsema ja kasvama. 10. Ajalehed poliitilise kommunikatsiooni vahendina (Chalaby, vt. kompendium): Briti ja Eesti näitel
tähestikus leedukeelse teose. Suurt rolli selle levitamisel etendasid nn raamatukandjad. Selle liikumise ulatuslikkuse ja mõju tõttu mõistis ka Vene valitsus, et nende sõda Leedu kirjakeele vastu sai soovitule hoopis vastupidise tulemuse. 20. saj algul, et sõda ladina tähestikus 7. mai 1904 andis Tsaar Nikolai välja ukaasi, milles taas lubati leedukeelset kirjandust ladina tähestikus. 1879 asutati Väike-Leedus Tilsitis Leedu kirjandusühing. Venestamisperioodil tekkisid ka salakoolid, reaktsioonina katoliiklike koolide sulgemise vastu. Vene koolides käis vaevalt 6-7% koolikohuse alla käivatest lastest. Agraarpoliitika. 1863 anti välja ukaas Talurahva seaduse redigeerimiseks. Vähendati talurahva koormisi ja tehti nad väike maaomanikeks, kuid maa pidi talupoeg muidugi välja ostma. Erinevalt vene kogukondliku maakasutuse korraldusest valitses Leedus sarnaselt Balti agraarkorrale üksik maakasutus
annaabi.ee 
