W Jannseni tänaval majas nr 37, kus praegu on Lydia Koidula Memoriaalmuuseum. Esimene koolijuhata oli Johann Voldemar Jannsen, kes elas selles majas kuni lahkus ametist aastal 1863. Õppekeelesk oli alguses eesti keel, kuid saksastumise ajajärgul muudetud kool 1864. Aastal saksakeelseks ning sai ta nimeks Pärnu Linna Poeglaste III Algkool. 1876. aastal valmis uus kivist koolihoone, nn Laadaplatsi kooli. 1880. Aastal alanud venestamislainega muudeti kool venekeelseks (1887-1889); hakkas kandma nime Pärnu Linna Poeglaste II Algkool. 1917, aastal ühendati poeglaste II ja samas Jannseni tänavail asunud tütarlaste kool (1872. aastal, asukohaga W.Jannseni änav nr 39). Aastal 1918 muudeti kool taas eestikeelseks. 1923 aastal toimunud kooliruumide laiendamise järel omandas kooli punane tellistest kahekordne hoone (asukoht: Laadaplats; ka Noorte väljak) selle kuju, mis tal praegugi. 1943
demokraatlikke reforme, anti liiduvabariikidele rohkem iseotsustamisõigusi. Need reformid ei andnud aga soovitud tulemusi, vaid lõid hoopis soodsa pinnase erinevatel väikerahvastel end taaskord ühtsena tunda. Selline sündmuste käik pani tegutsema ka eestlased. Väikese rahvana ei osanud esialgu ilmselt keegi väga loota iseseisvusele. Oli ju läbi nõukogude aja teada, et kui ka tuleb mõningane vabamalt hingamise periood, siis peagi asendub see järjekordse venestamislainega. Eestimeelsus ei olnud aga kuskile kadunud ning see pani tegutsema. Kui 1986.aasta lõpus avalikustati kava uute fosforiidikaevanduste rajamiseks, tekitas see eestlastes protesti. 1987.aasta kevadel avaldus see fosforiidikampaaniana. Eestlased tundsid end ühtsena ja said indu juurde. Sama aasta augustis toimus Hirvepargis meeleavaldus Molotov- Ribbentropi salajase lisaprotokolli hukkamõistuks. See oli oluline sündmus, kuna
Eesti NSV Välisasjade Ministeeriumi 934 476 raamatukogu Tartu Riikliku Ülikooli Raamatukogu 26 613 66 899 Eesti NSV Kirjandusmuuseumi 32 200 8780 Arhiivraamatukogu 1960-70.-l jätkus kirjanduse tsenseerimine väljakujunenud viisil ja vastavalt N: Liidu poliitilistele hoiakutele. Taaskord tõmbus silmus jäigemaks aastail 1982-84, seoses uue venestamislainega. Moskva kontroll otsis raamatukogudest ka usukirjandust ja saksa fashistlikku kirjandust. 1987. aasta septembris loodi komisjon, kuhu kuulusid Riikliku Raamatukogu, Tartu Riikliku C?likooli Raamatukogu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu ja Eesti NSV Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu esindajad. Komisjon pidi valima NSV Liidu Kultuuriministeeriumi ja Glavliti käskkirjade alusel kirjandust põhikokku. 1988. aasta jooksul
annaabi.ee 
