3. Eesti Esimese maailmasõja ajal: 3.1. Eestlaste suhtumine sõtta: 1914 suvel alanud Esimese maailmasõda Keskriikide ja Antanti vahel tõid Venemaal endaga kaasa huraa-patriootilised meeleolud ning loodeti Saksamaa kiiret kokkuvarisemist. Eestlased seevastu said aru, et nii Venemaa, kui Saksamaa võit maailmasõjas halvendaks eestlaste olukorda: - Venemaa võiduga oleks kaasnenud tõenäoliselt uus venestamiselaine ning šovinismi kasv. - Saksamaa võit oleks toonud kaasa baltisakslaste majanduslike ja poliitiliste positsioonide tugevnemise antud piirkonnas ja võimaliku saksastamise ohu. Oma tegelikke mõtteid isevalitsuse tingimustes avaldada ei saanud ning seetõttu toetati ajakirjanduses ja avalikes pöördumistes sõja puhkemist. Maailmasõjas nägid eesti poliitilised ringkonnad ka
3. Eesti Esimese maailmasõja ajal: 3.1. Eestlaste suhtumine sõtta: 1914 suvel alanud Esimese maailmasõda Keskriikide ja Antanti vahel tõid Venemaal endaga kaasa huraa-patriootilised meeleolud ning loodeti Saksamaa kiiret kokkuvarisemist. Eestlased seevastu said aru, et nii Venemaa, kui Saksamaa võit maailmasõjas halvendaks eestlaste olukorda: - Venemaa võiduga oleks kaasnenud tõenäoliselt uus venestamiselaine ning sovinismi kasv. - Saksamaa võit oleks toonud kaasa baltisakslaste majanduslike ja poliitiliste positsioonide tugevnemise antud piirkonnas ja võimaliku saksastamise ohu. Oma tegelikke mõtteid isevalitsuse tingimustes avaldada ei saanud ning seetõttu toetati ajakirjanduses ja avalikes pöördumistes sõja puhkemist. Maailmasõjas nägid eesti poliitilised ringkonnad ka
riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni 11. Johannes Vares-Barbarus -sai uue nukuvalitsuse (Eesti vabariigi valitsus) etteotsa 12. J.Lauristin -1940 luges Ülemnõukogu liikmetele ette Kremlis koostatud kõne, milles paluti Eesti Vabariik NSV Liitu vastu võtta Märksõnad: Eestlaste suhtumine I maailmasõtta- Eestlaste jaoks oleks nii Venemaa, kui Saksamaa võit maailmasõjas halvendanud nende olukorda: - Venemaa võiduga oleks kaasnenud uus venestamiselaine ning sovinismi kasv. - Saksamaa võit oleks toonud kaasa baltisakslaste majanduslike ja poliitiliste positsioonide tugevnemise antud piirkonnas ja võimaliku saksastamise ohu. Oma tegelikke mõtteid isevalitsuse tingimustes avaldada ei saanud ning seetõttu toetati ajakirjanduses ja avalikes pöördumistes sõja puhkemist. I maailmasõja mõju Eesti majanusele- Eestist mobiliseeriti Vene armeesse 100 tuhat parimas tööjõueas meest, mis tõi enesega kaasa tööjõu puuduse
vahel sõda, mis haaras suuremat osa Euroopat ning laienes ka väljapoole selle piire. Venemaal puhkesid seepeale huraaparootilised meeleolud ning loodeti Saksamaa kiiret kokkuvarisemist sõjas kahel rindel. Eestlased seevastu said aru, et Venemaa, kui Saksamaa võit maailmasõjas halvendas eestlaste olukorda: Mariia Kurisoo ajaloo konspekt A) Venemaa võiduga oleks kaasnenud tõenäoliselt uus venestamiselaine ning sovinismi (suurriiklik patriotism, mis vastandub väikerahvaste natsionalismile) kasv. B) Saksamaa või oleks toonud kaasa baltisakslaste majanduslike ja poliitiliste positsioonide tugevnemise antud piirkonnas ja võimaliku saksastamise ohu. Oma tegelikke mõtteid isevalitsuse tingimustes avaldada ei saanud ning seetõttu teotati ajakirjanduses ja avalikes pöördumistes sõja puhkemist
annaabi.ee 
