(1830-),realism(1850-),impressionism(1880-) Jakobiinide juhid Suure Robespierre (giljotiin), Danton (giljotiin),Marat (vann) Prants. revolutsiooni ajal Kolm seisust Prantsusmaal 1.seisus-vaimulikud, 2.seisus-aadel,3.seisus- lihtrahvas (kodanlus,talupojad,linnaelanikud) Viini klassikud (kassitsismiaja J.Haydn,W.A.Mozart,L.v.Beethoven Suurimad heliloojad) Rootsi kaks aadliparteid 1.mütsid-ajasid venemeelset poliitikat 18.sajandil 2.kübarad-prantsusemeelset poliitikat 3 saart Napoléoni elus 1.Korsika (sündis), 2.Elba (oli koduarestis), 3.Püha Helena (suri ) eluaastad 1769-1821 Kuulsamad Prantsuse Voltaire,Montesquieu,Rousseau valgustajad (18.saj.) Montesquieu´ võimude 1.seadusandlik võim, 2.täidesaatev võim, 3.kohtuvõim lahususe põhimõte
Ettekäändeks toodi Eesti vaenulik suhtumine. Oktoobris alustas NSVL Punaarmee üksuste paigutamist Eestisse (25 000). Sama leping sõlmiti Lätiga (30 000). Leeduga sõlmiti leping, et nad saavad vastutasuks tagasi Vilniuse. ,,Võitsime Vilniuse, aga kaotasime Leedu!". Balti riigid püüdsid vältida konflikte, kuid suhted halvenesid. Valesüüdistustele järgnes okupeerimine 15 juuni 1940 Leedu, 16 ja 17 juuni Läti ja Eesti. Andrei Zdanov asus Eestis moodustama venemeelset valitsust (Johannes Vares Barbarus). Juulis moodustati võltsvalimiste tulemusel nn. nukuparlamendid, mis palusid Balti riigid vastu võtta NSV Liitu. 3-6 august 1940 liitis NSVL Balti riigid enda koosseisu. Soome Talvesõda Nõukogude Liit nõudis ka neilt baaside sõlmimist. Mannerheim ja valitsus olid nõus järgi andma, kuid Parlament ja avalikkus olid vastu. Novembris 1939 alustas NSVL valesüüdistustega Talvesõda
" Mustvalge televiisor oli kodus olemas juba ajast, mil Evi sündis, kuid värviteler tuli alles mõned aastad hiljem (täpne aeg teadmata). Võrreldes ajaga, mil Eesti ei olnud vaba Nõukogude Liidust, muutusid telesaated märkimisväärselt ehk televiisor muutus eestimeelsemaks. Juba julgeti näidata Eesti lippu näiteks laulupeo ülekannetes, lasti Eesti heliloojate laule (nt Alo Mattiiseni palasid) ning rahvas sai üleüldse tunda, et Eesti on tõepoolest vaba. Enam ei olnud venemeelset propagandat. Teiseks tähtsamaks infoallikaks peab Evi raadiot. Raadiost sai infot põhimõtteliselt kõige kohta, mida üldse võimalik saada oli. Raadiost kuulati uudiseid, "Päevakaja", kuuldemänge, muusikat ning õhtujutte. Täpselt mäletab ta 1991. aastal ööd vastu 23. augustit, mil vallutati Tallinna Teletorn ning mille kohta sai ta infot vaid raadiost. Evi mäletab täpselt, kui hirmul kõik venelaste tuleku ja Eesti tuleviku pärast olid ning millist kergendust ja rõõmu nad
annaabi.ee 
