altkäemaksu, tollel insuldi, mille tulemusel ta muutus sisuliselt teovõimetuks. Carl Robert Jakobson ja Johann Köler, kes leidis, et eestlaste suurimateks vaenlasteks on endiselt balti parunid ja pastorid, kelle vastu võitlemiseks on parim võimalus toetuda vene liberaalsele ja demokraatlikule seltskonnale. Seepärast püüdis venemeelne suund apelleerida vene liberaalseile ringkondadele ning õhutas vene riigivõimu sekkuma Baltikumi probleemide lahendamisse. Venemeelsest suunast lähtus näiteks ka palvekirjade kampaania 1864. aastal. Mitmed Jakobsoni järgijad said pärast venestuse algust selle tulisteks pooldajateks (Ado Grenzstein, Jakob Kõrv). Kõige hullem ärkamisajale oligi see, et ei suudetud lahendada lahkhelisid. Eesmärk oli ju eesti rahva muutmine ühtseks rahvaks, kes soovib saada vabaks. Lahkhelide puhul mängis suurt rolli ka Venemaa sekkumine eesti ellu, üritades neid oma
ning toetada üksteist sõjas. Varem oli Friedrich sellisest leppest keeldunud. · Allians Preisimaaga läks Inglismaale maksma liidu Austriaga ning Vene leppe uuendamise. Sellest kuuldes taandus ka Prantsusmaa oma liidust Preisimaaga. · Tekkis täiesti uus veel kuus kuud varem mõeldamatu vastasseis. Ühelt poolt Inglismaa ja Preisimaa, teisalt Prantsusmaa, Venemaa ja Austria. Poniatowski · Stanislaw Poniatowski oli pärit Poola kõige mõjukamast venemeelsest perekonnast. Oli valgustusajastule kohaselt haritud ning palju reisinud meest. Lisaks tuleb välja, et range kasvatuse tõttu ka süütu. · Hakkas ettevaatlikult Katariinaga kurameerima. Alguses kirjateel, hiljem Lev Narõskini pealekäimisel ja juhatusel ka temaga kohtudes. Lõpuks saigi temast Katariina armuke. Surnud rott, eemalviibiv armuke ja riskantne ettepanek · Lev korraldas ka edaspidi Katariinale keelatud kohtumisi Poniatowskiga. Toimusid
Suuna liidriteks oli Carl Robert Jakobson ja Johann Köler, kes leidis, et eestlaste suurimateks vaenlasteks on endiselt balti parunid ja pastorid, kelle vastu võitlemiseks on parim võimalus toetuda vene liberaalsele ja demokraatlikule seltskonnale. Seepärast püüdis venemeelne suund apelleerida vene liberaalseile ringkondadele ning õhutas vene riigivõimu sekkuma Baltikumi probleemide lahendamisse. Venemeelsest suunast lähtus näiteks ka palvekirjade kampaania 1864. aastal. Mitmed Jakobsoni järgijad said pärast venestuse algust selle tulisteks pooldajateks (Ado Grenzstein, Jakob Kõrv). 2. Eestimeelne Suuna liidriks oli Jakob Hurt, kes arvas, et eestlased peavad leidma oma tee, hariduse ning rahvakultuuri edendamise kaudu, asetamata erilisi lootusi ei venelastele ega sakslastele. Carl Robert Jakobson 1841-1882
annaabi.ee 
