Kasutati signaalinstrumendina. Käristi, tirinuiad ja krapid olid mõeldud metsloomade eemalehoidmiseks karjast Heliraud - metallvõru või triangel, mida löödi metallkepikesega. pingipill heli saadi tuhaga üle raputatud puupuitalust, otsast lõhestatud kepiga hõõrudes ja koputades umba ehk jauram - vibukujuline instrument, mille külge on kinnitatud metall litrid. Takti löömisel vastu põrandat litrid kõlisevad. Puuben ühelt poolt kaetud nahaga, venemaise päritoluga trumm. Parmupill - Pill koosneb raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke. Mängija võtab pilli oma huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma. Suuõõne suuruse muutmisel muutub ka helikõrgus. Ilmselt tulnud sakslaste kaudu. Vanim Eestist leitud parmupill pärineb 13. saj. Laiemalt levis parmupill Põhja- ja Lääne-Eestis 19. sajandil. Rahvamuusika
Rütmipillid on samuti pingipill - heli saadi tuhaga üle raputatud puupuitalust (pinki, põrandat, uksepakku) otsast lõhestatud kepiga hõõrudes ja koputades, ning umba ehk jauram, mis kujutab endast vibukujulist instrumenti. Selle külge on kinnitatud metall-litrid. Takti löömisel vastu põrandat litrid kõlisevad. Vähesel määral on kasutatud ka trumme. Näiteks Setomaal oli kasutusel väike ühelt poolt nahaga kaetud trumm ehk puuben, mis on venemaise päritoluga. Parmupill ei kuulu otseselt löökpillide hulka, kuid tema tööpõhimõte sarnaneb löökpillide tööpõhimõttele, kus heli tekitajaks on pilli materjal ise oma jäikuse tõttu. Pill koosneb raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke. Heli tekitamisel on teatav sarnasus ka lõõtsaga, sest mõlema pilli puhul aitab heli tekitada keelekesele suunatud õhuvool (parmupilli puhul mängija puhutud õhuvool). Mängija
ratastraktorite hooldamisel (õlid, filtrid jmt) aasta keskmisena 1,7% nende 27 asendushinnast (töökoormuse maht 1000 h/aastas). Koos remondikuludega arvestatakse Soomes korrashoiukuludeks 3% traktori asendushinnast, kuid traktorid töötavad seal vähem kui 1000 h/aastas. Saksamaa Liitvabariigi andmetel on keskmiseks korrashoiukuluks 1000 töötunni kohta 3,4...3,6% traktori asendushinnast. Venemaise päritoluga traktoritel on korrashoiukulud veidi suuremad, 4-5% asendushinnast. Vanadel, üle 8000 töötunni töötanud traktoritel võivad korrashoiukulud olla isegi kuni 8-10% asendushinnast 1000 töötunni kohta. Saksamaal arvestatakse teraviljakombainide korrashoiukuludeks aastas 300 töötunni korral 3.3% ja töömasinatel väiksema ja keskmise töömahu (kuni 10% ressursist) korral aastas 4-6% nende asendushinnast. Suurema töömahu korral on
annaabi.ee 
