testimisel. Stalin teatas, et võtab oma sõbra poja enda juurde elama. Seega on kasupoeg näinud Stalinit koduses keskkonnas. Stalin kutsus teda hüüdnimega ,,Domik". Artjom Sergejev suri 2008. Stalinil oli käsi vigastatud, aga kui seda poleks teadnud, siis ei oleks aru saand. Seega vigastus ei takistanud sportimist. Stalinile pakkus huvi vene rahvamäng ,,Gorotki" (kurni taoline). Väidetavalt harrastas seda mängu ka Peeter I, Lenin ja muud tähtsad ninad. 1923. aastal toimuvad ka 1. üle Venemaalised võistlused. 1936-st aastast ka korraldatud Nõukogude Liidu meistrivõistlusi. Veel huvitas Stalinit ka piljard. Tema hoonetes oli eraldi piljardiruum. Lemmikuks oli Stalinil laskmine. Ta väidetavalt isegi harjutas seda ning olevat olnud suhteliselt täpse silmaga. Kui Artjom Sergejev oli 8- aastane pakkus Stalin, kas ta püssist lasta tahab. Proovimise järel Stalin ütles: ,,Jah, lasta sa oskad," ning kinkis püssi Artjomile. Neile meeldis ka suusatada. Hädaldamist Stalin ei
2. Julgeolekupoliitilise põhjusena nähti Venemaal ohtu 1871.a. toimunud Saksa keisririigi loomises ning eeldati et Saksamaa hakkab valdavalt Saksa kultuuriruumi kuuluvat Liivimaad endale nõudma. 3. Otsese tõuke venestuspoliitika elavdamiseks riigi läänekubermangudes andis vallutatud Poolas toimunud ülestõus 1863 ja selle mahasurumine. Venestus Eestis tähendas lihtsalt Baltikumi eriõiguste (Balti erikord) kaotamist, kehtestades ka siin üle-Venemaalised seadused: 1. 1886.a. tehti vene keel ametlikuks keeleks kõigis valla- ja linnavalitsustes. 2. 1887.a. koolireform, millega kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile ja viidi üle vene keelele. Emakeele kasutamise keeld tegi lastel tunnisisust arusaamise raskemaks ja vähendas kirjaoskajate arvu ühiskonnas. 3. 1888.a. politseikorraldus, millega ühendati Balti kubermangude korrakaitse ülevenemaalisega. 4. 1889.a
võtsid üle mitu linna, näiteks Tukumsi – lahing vene garnisoniga, Aispute – nädal aega lahing, piiramine. Liivimaal üks aremee tegutsed Põhja-Liivimaal, Ruhja piirkonnas. 1905a keisri manifest. Läti poliitiliste erakondade legaliseerumine, LSDTP. Ja veel Läti sotsdemo ühendus. Loodi ka esimesed kodanlikud erakonnad, Läti Konstitutsiooniline demokr partei (ühes pundis vene kadettidega), läti demokr erakond. Balti konstitutsi partei, ka üle-venemaalised parteid. Tekivad tööliste ametiühingud suuremates vabrikutes, linnades. Jõuti ka esimeste üle-lätiliste koosolekutega, 10nov Riias üle-lätiline kooliõpetajate kongress, Liivimaalt-Kuramaalt eelkõige, pluss veel 600 muud haritlast. Peaasjas kooliküsimus, nõuti kouhstulllikult 6-klassilist tasuta haridust. Nõuti kooli eraldamist kirikust. Üleminekut lätikeelsele õpeetööle, vähemalt algklassides. Radikaalsed nõudmised
abiesimees, 2. abiesimees, 1. sekretär, 2. sekretär. Enne 1905. aastat ei tegutsenud Eestis ametlikult ja avalikult ühte parteid, siia laines VSDTP, aga see ei olnud avalik, keelustatud. 1905. aasta oktoobris moodustusid esimesed puht-eesti parteid. Moodustus Eesti Sotsiaaldemokraatide ühisus, eesotsas Speek?, Eesti Rahvameelne Eduerakonda, Tõnisson juhtis, Tartus. Hakkasid tegutsema ka Kadettide organisatsionid, Oktobristide organistatsioonid - üle-Venemaalised. ERE jäi küll alles, aga kuna poliitika tegemise võimalused olid piiratud ilmasõja ajal, siis see oli pigem mõttekaaslaste ühendus. 1917. aasta rev järgselt hakkas kõikvõimalikke parteisid tekkima - paljud ei jäänud püsima. Mõningad tähtsamad parteid: Enamlaste partei, ehk üks osa VSDTP-st (teine osa on vähemlased). Kõige vasakpoolsem. Revolutsiooni ajal oli u 150 liiget.
annaabi.ee 
