kontekstis. v Terrakota pole keskaegses kunstis päris tundmatu, kuid kogu Euroopa gootikas ei tea me ühtki teist ehitist, mille selles tehnikas skulptuurid nii arvu, suuruse kui ka kunstilise taseme poolest suudaks ligilähedaseltki konkureerida Tartu Jaani kirikuga. Hävingud v Kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, aga tema keskaegne üldkuju säilinud. v Kirik sai vigastada VeneLiivi sõjas 16. sajandil. v Ka kiriku tornikiiver on mitmeid kordi välgulöögist süttinud. v Osa kirikust hävis Põhjasõjas 1708. aastal, mil Vene väed õhkisid linna süstemaatiliselt. Torni ülaosa varises pikihoonele ning kesklöövi ja kooriosa võlvid hävisid. Kiriku hädapärasel taastamisel ehitati kesklööv madalamaks, koori seinu seevastu kõrgendati ning mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega. v 1820.30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G
Ivan Julm tundis end kindlalt, sest aasta eest oli talle alistunud Astrahani khaaniriik, soodsad rahulepingud olid sõlmitud Krimmi khaani ja Rootsi kuningaga ja Venemaa võis nüüd vabalt koondada vägesid Liivimaa piiridele diplomaatilisi võimalusi oma olude kindlustamiseks otsis taas ka kohalik rahvas: saarlaste saatkond käis Turus Rootsi tulevase kuninga Johani juures ning pakkus maad Rootsi krooni alluvusse Sõja esimene pool (1558 1560) e VeneLiivi sõda: (22. jaanuar, 1558) tatari khaan SigAlei (SahhAli) teostas rüüsteretke IdaEestisse Tartu piiskopkonda, kõrvalsalgad ilmusid samaaegselt ka Läti alale ja Alutagusele, too lühiajaline käik kujunes rohkem luure, rüüste ja hirmutamisretkeks, ordumeister Fürstenberg ei suutnud koguda vastulöögi andmiseks vajalikku väge, vastupanu osutasid üksnes talupojad, kelle malev pidas Jõhvi kiriku juures maha verise lahingu
Hõivati suurim poola tugipunkt. Nähes rootslaste aktiviseerumist , leidis venemaa et temalt tahetakse võidud ära kiskuda.Nüüd kujune peamiseks vastaseks Rootsi . Sõda lõppes , inflatia jäi poolakate kätte, ülejäänud väina põhjapoolsed alad rootslastele, ka kuramaa hertsogi riik poolakate oma, venemaa pidi tagsitõmbuma. Kuni 1700 aastsani oli tagatud mõningane rahuaeg. Oluline erinevus eesti ja läti ajaloo vahel, eesti oli veneliivi sõja lõppedes 3 kuninga vahel aga seejärel läksid kõik rootsi alla, (Vana hea rootsiaeg) läti aladel vastupidine , pärast liivi-vene sõdu , alles järgnenud poola rootsi jätkusõdadene killustusi läti alad rootsi ja poola aladeks. Seda enam et poola aeg kestis lätis ka kauem kui eestis rootsiaeg. Uusikaupungi rahuga läks venemaale ainult üks tükike, põhjaläti. (inflantya -latgale) Poola võim lätis. Väina jõest põhjapoole, ja hiljem ainult ida osa.
annaabi.ee 
