Lauale pannakse korraga palju eri roogi üsna väikestes nõudes – valigu igaüks, mis meeldib. Menüü algab küll külmade ja soojade suupistetega, kuid supi asukoht on juba suvaline, seda võib pakkuda muude roogade vahel või koguni lõpus. Toitude maitsestamine ja tükeldamine peab olema tehtud köögis – lauas maitseainete või noa küsimine on barbaarne. VENE RAHVARÕIVAD Põhilised kangad, millest talurahvas oma rõivad valmistas, olid linane riie ja vill, XIX sajandi keskpaigast aga vabrikusiid, atlass, brokaat, kumatš (erepunane puuvillriie), sits, satään, värviline kašmiir. Värvikaid vene rahvarõivaid võib näha kunstnike Maljavini, Arhipovi, Kustodijevi maalidel. Erinevatele elementidele vaatamata olid põhja- ja lõunapiirkondade rahvarõivaste põhijooned siiski sarnased. Seejuures on huvitav, et meeste rõivastes oli rohkem sarnast, naiste rõivastes aga erinevat. Meeste igapäevarõivastus koosnes avaralõikelisest,
keedu- ja jooginõud. Nüüdisajal on suurem osa hantide tarbevarast ostetud. Poest ostetakse kausse, taldrikuid, lusikaid, kulpe, tasse, klaase, potte, panne, teekanne, aga ka raadioid, televiisoreid, külmkappe, õmblusmasinaid jm. Ostetud tarbevaraga koos on kasutusel ka traditsioonilised esemed. Puust valmistatakse liudasid, lusikaid, kulpe, lumeklopitsaid, söögilaudu, hälle; kasetohust - hälle, vakkasid, toidunõusid, tubakatoose; põhjapõdranahast - naiste käsitöökotte ning kotte rõivaste hoidmiseks; riidest - kotte jalanõude hoidmiseks, nõelapatju. Kasetohust, põhjapõdranahast ja riidest esemed on sageli kaunistatud mustriga. Puuesemetel esineb kaunistusi harva. Kasetohust esemetele on muster tavaliselt noaga kraabitud, puust esemed kaunistatakse lõikekirjaga. Põhjapõdranahast esemetel on mosaiik-, riidest asjadel aplikatsioonornament. Ornamente on põhiliselt kahesuguseid: lint- ja medaljonornamendid. Need on valdavalt geomeetrilised, tavaliselt