meeshinge pealt, hiljem nõudis teo- või loonusandamina raha tagasi. Kodukariõigus- oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ja neid karistada ihunuhtlus või lühiajalise arestiga. Nekrut äsja väeteenistusse võetud isik. Hingeloendused ehk revisjonid loendus, mille käigus pandi kirja maksukohuslased ja maksuikka varsti jõudvad inimesed ning lapsed. Hernuutlus usuliikumine, mis propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Rõhk võrdsusel ja vendlusel. Loobusid kirikus käimisest, ehitasid palvemajad. Loobusid lõbustustest. Kirjutamisoskuse levitajad, kirjutasid käsitsi ümber ja levitasid neid. Pietism vagadusliikumine. Taotles usu sügavamat sisemist tunetamist, üritas usku seletada ja arusaadavaks muuta. Pani rõhku usulise kirjanduse levikule. Rahvuslik liikumine rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus.
Kuidas sündis rahvustunne Prantsusmaal? Kuidas oli rahvustundega Vana Korra ajal? Kuidas aitas Napoleon kaasa rahvuste sünnile Euroopas? See sündis pärast revolutsiooni, kui lõplikult tekkis rahvustunne juurdus ja toimus rahvuse sünd. Rahvustunde tekkimisele aitas kaasa ebavõrdsete maksude kaotamine, ebavõrdsete õiguste kaotamine ning lihtrahva toetamise suurendamine (üleüldine eesõiguste kaotamine). Suur osa sellest ka "vabadus,võrdsus,vendlusel", kirikukümnise kaotamisel jne. Samuti usuvabadus. Napoleon aitas sõjakäikudega ja temale vastuseisus Saksamaal ja Itaalias Mõtestage lahti institutsioonid: kuningas, riigipea, parlament (2 koda), valitsus, kohalik omavalitsus. Kuningas: kõrgeim positsioon, eluaegne, päritav, täitevvõimus kõige kaalukam sõna, nimetab ministrid, piiskope ja kardinaale, talle kuulub seadusalgatus, praegu peamine esindusfunktsioon, vanasti ta omas kogu võimu
inimeste vahel. Õigus ja õigusteadus ühiskonnas Õigus on ühiskondlik nähtus. Inimene on poliitiline=ühiskondlik=õiguslik loom. Tänapäeva ühiskond: võrdne vabadus, vabade võrdsus. Probleem: ..vendluse ja vabaduse vahel säriseb demokraatia kontekstis selge pinge. Lahendus: kokkuvõttes võib tänapäeva liberaaldemokraatlikku riiki kenasti kirjeldada põhinevana ulatuslikul vabadusel, arvestataval võrdsusel ja teatud lõikudes ka vendlusel. “Vabadus, võrdsus ja vendlus ning liberaaldemokraatliku riigi üleilmastumine” Leif Kalev “Prantsuse revolutsiooni juhtmõtted vabadus, võrdsus ja vendlus on kujunenud tänase poliitilise korralduse harjumuspärasteks alusteks. Siiski on toimunud mitu olulist teisenemist..” http://www.vikerkaar.ee/archives/12522 Söömiskäitumine Inimese söömiskäitumist mõjutavad lisaks füsioloogilistele aspektidele veel: 1. situatsioonilised faktorid 2. emotsioonid 3
annaabi.ee 
