Näiteks tabab teda äkkvihahoog, mida ta hiljem kahetseb, kui lööb Tuuslari surnuks, kes oli varastanud tema ema Linda. Tuuslar räägib, et ta küll röövis Linda, kuid ei tapnud teda, aga Kalevipoeg ei võta seletust absoluutselt kuulda ja tegutseb emotsioonide ajel. Võib olla tõigi Kalevipojas nii suure jõu välja tema sees olev viha. “Pärast võidu-viskamista, Vendadesta lahkumista Võttis Kalevite poega Valitsuse võimu kätte. Võttis kätte adrasahad Austelles adra-tööda, Põllumehe põlvekesta” Kalevipoeg on töökas ja kasutab jõudu ehitamiseks ning heal eesmärgil. Peale liisuheitmise järel
Lustlikult lõuna poole, Käisid päeva, käisid kaksi, Käisid tüki kolmat päeva, Kuni neile kogemata Järvekene vastu jõudis Kena kõrge kallastega. Leidnud sobiva koha, vanim vend lausus: ,,Laskem, vennad, liisku lüüa: Kes meist kolmest vendadesta Kodumaal saad kuningaksi, Isa riigi valitsejaks, Kalli rahva kaitsejaksi? Kes see kaugelt õnnekaupa Võõral maal saab voli võtma, Eluaset ehitama?" Kolm venda leidsid endale sobivad kivid ning tassisid need veekogu kaldale, et saaks hakata liisku heitma. Lepiti kokku, et võitjaks saab see, kelle kivi kõige kaugemale lendab ning see
silmale aeg-ajalt paistavad. Seda kalli hinnaga ostetud võitu vaenlaste üle ei suuda Kalevipoeg kannatada, süda kipub tal lõhkema, "et e päeval püsipaika, ööl ei leidnud enam õnne". "Önne-aj õilmekesed" - ütleb ta Olevipojale - "lustipäeva lillekesed lahkusivad luhadelta enne suve sündimista. Noorel nurmel närtsind tammi, kevadella kuivand kaski seisan le: ki sõpradesta, vaeseks jäänud vendadesta; - lustipäevad lahkusivad, õnne-ajad õhtuella." Kolmest sugulasest ja sõbrast alles jäänud Olevipoja kätte annab ta riigi valitsemise, ta tahab edaspidi ilmast ja inimestest lahus elada. Koiva jõe kaldalleiab ta sobiva koha. Raudmehed läkitavad libeda keelega saadikud sinna, kes teda silma ees püüavad meelitada, aga selja tagant salamahti otsa peale teha. Kalevipoeg märkab veel õigel ajal nende kurja nõu ja hukkab nad. Teisel puhul tuleb üks kavalam kiusaja,
annaabi.ee 
