Mõisnike elustandardid tõusevad. Võrdlus, vendlus tekkis rikaste mõisnike hulgas. Toimus tööstusrevolutsioon ja muutused ühiskonnas. Hakkasid toimuma mässud. Eesti eskportis liha vilja ja kanepit.. Tekkisid viinatööstused. Härjad andsid sõnnikut ja see tõstis põldude viljakust. 1840-50 lõppeb nälgade jada. Eestlased teenisid suurt kasumit kartulist viina tegemisega.(P-E) Lõuna eestis tehti viina linasest ja sp tõusid lina hind 3x. Kaugu eestis tegeleti venamaalt toodud salaviina müügiga. 1853-56 Krimmi sõda, seda finantseeriti raha trükkimisega, aga tekkis inflatsioon. Käivitus tööstusrevolitsioon. 1870 raudtee eestis, peterburi turg avanes ja eesti pääses põllu.maj kriisist. Külaühiskonna kihistumine perioodil Liivi sõdade lõpp-Põhjasõda.(Rootsi aeg) Kihistumine väheneb. Maavabade teeneid sõduritena ei vajatud, maavabad muutuvad vabadeks talupoegadeks, väiksed maksud lihtsalt tõstetakse, vabad talupojad muutuvad adratalupoegadeks
sisse mugava ja ,,usutava" klisee, ning see, et raamatusari käsitleb muuhulgas noorte poiste ja tüdrukute vahelisi probleeme, muudab ta kõigile tuttavaks ja suhestatavaks). Zara on tegelane, kelle võib leida praktiliselt kõigist prostitutsiooni mainivatest raamatutest ja filmidest. On iseenesestmõistetav, et vähemalt Euroopas on kultuuriteose prostituut Idast, mõistab vene keelt, ning kui mitte Venamaalt, siis poolakas, ukrainlane, Belarus. Ka Ameerikas on ta tihti sealtkandist, ent vahel ka mõnest süütust maakohast nagu Ohio või Texas, tulnud suurde linna Ameerika unistust jahtima mis on ka see, mille järel on Zara: raha, haridus, amet, ilusad asjad. Kultuuritoodangus kohtame halva südamega prostituuti maruharva. Zara on ettearvatavalt väga hea inimene, kes usaldab teisi liiga palju, keda kasutatakse ära, kes ei otsinud seda tööd, vaid keda sunniti selleks. Ning Saksamaa on
laekumise jälgmine. Kuid kindralkubernerid polnud asjadest eriti huvitatud ja nende kohuseid täitsid kohalikud aadlikud ehk valitsusnõunikud. Aadli omavalitusust teostasid nii Eest-Liivi kui ka Saaremaa rüütelkond, säilitades Rootsiaja väljakujunenud organisatsioonilise struktuuri. Aadlimartiklid (1730-40)- Rüütelkonna liikmete nimekirjad kes omasid Eesti- ja Liivimma poliitlisi ja majanduslikke privileege Venamaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Kohtu ja rahandusasjade ajamiseks loodi Peterburis Balti kubermangude jaoks eraldi ametiasutused. Omavalitsus säilis ja linnades. Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus ehk raad. Omavalitsusest olid kõrgemad maanõunikud ja raehärrad, kes ei olnud valitavad vaid määrati eluksajaks ametisse- vastavalt kas maanõunike kolleegiumi või rae poolt.
annaabi.ee 
