Kala palus end merre tagasi lasta, taat viiski kala merre. Munast koorus tugev lind, kes lendas minema. Tamm ja kuusk kasvasid taevani. Taat läks tarka otsima, kes puud maha raiuks. Eit läks loogu võtma ja leidis kodus kasvand kotka. Kotkal oli tiiva all mees, kel käes kirves. Kalevipoeg oli pikalt puhkama jäänud. Ärganuna asub ta teele, et ema jälgi leida. Ta jõuab Tuuslari talu juurde ja näeb teda murul pikutamas. Kalevipoeg kisub üles tüveka tamme, et sellega röövlit vemmeldada. Tuuslar nõiub endale sulgedest sõdalased. Kalevipoeg ei kohku ja keerutab vemmalt, et mehed murule niidetakse. Kui sõdalased hävitatud, hakkab Tuuslar paluma. Ta tunnistab oma röövlitegu ja sedagi, et pikne ta uinuma sundis ning ärganuna ta Lindat enam kusagilt ei leidnud. Poegade kättemaksu kartes põgenes Tuuslar koju tagasi. Kalevipoeg ei halasta ja lööb Tuuslari maha. Siis hakkas Kalevipoeg talust ema jälgi otsima
Karu kannab pahupidi pööratud kasukat ja allalastud kõrvadega kõrvikut, vahel on nägu tahmane või kaetud tumeda riidega. Vahel on pandud selga kaks kasukat: ühe käistest on pandud läbi jalad, nii saab kinninööbitud ja vöötatud karvakasukast karu alakeha, teine katab ülakeha. Seljale seoti vahel padi või õlgi. Karu tantsis toas ja kippus naisi murdma, kakerdas vahepeal neljal jalal ringi. Enamalt jaolt oli ta karutaltsutajal nööri otsas. Viimase ülesandeks oli karu valvata, vemmeldada, kui see liiga ülemeelikuks läks, tantsitada ja selle kõige eest tasu nõuda. See oli sõnaosavust vajav amet. Muud loomad, tondid ja tegelased Kui kõik eelnevad tegelased liikusid ringi alal, kus oligi jõuludeks maskeerimine hilise ajani väga populaarne, siis vähem on ka mujal Eestiski jõulude ajal maskeeritud, kuid need on enamasti olnud improvisatsioonilisemad juhtumid. Näiteks on jõulude ajal käinud ringi veel jõuluhobused (taas ka pulmategelane), jõuluhunt, elevant ja
elu, igavest inimest. Sest ega jumal pole hulluks läinud, et ta sigitab, sünnitab ja kasvatab igavest inimest selleks, et teda igavesti piinata. Kasvatab selleks, et anda ta igavese kuradi kätte? Inimenegi ei tee midagi selletaolist. Tema ju ka kasvatab loomi ja annab lihunikule edasi, aga kas lihunik piinab neid igavesti? Peaasi: kas ta saab neid igavesti piinata? Hea küll, et lihunikul on poisid nagu kuradilgi, aga kas lihunikupoiss saab igavesti härja saba murda või teda igavesti vemmeldada? Muidugi ei saa, sest varsti tuleb surm ja siis on piinal lõpp. Igavesel inimesel aga murrab lihunikupoiss, s. t. kuradi sell igavesti sabaroogu. Mis te arvate, on see üldse võimalik? Mina arvan -- ei! Inimene kas on igavene ja siis pole kuradit ega piina või inimene on ajalik ja siis sureb ta ning teda pole võimalik igavesti piinata. Nii või teisiti, aga kurat jääb pika ninaga. Ainult jumalal on parem, kui inimene on ajalik, sest siis pole vaja inimest
annaabi.ee 
