Nagu Aro Velmet ütles: "Draama on ajakirjanduse igapäevane leib". Aga mida rohkem valeinformatsiooni põgenikekriisi kohta välja saadetakse, seda vääram mulje inimestele pagulastest jääb. Mina olen autoriga nõus, meedia ei tohiks omakasupüüdlikuse peal väljas olla, vaid asju tuleks edasi anda täpselt nii, nagu nad on. See, et meedia seda ei tee on kindlasti probleemiks, mis puudutab kõiki pagulasi ning samuti ka kõiki teisi inimesi, kes neid artikleid juhtuvad lugema. Aro Velmeti pakutud lahendus, et ajakirjanikud peaksid olema allikakriitilisemad, on küll hea mõte, kuid see on midagi, mis nad ei pruugi teha. Aga lugejad saavad. Tuleks usaldada ainult tõeliselt usaldusväärsetest allikatest pärinevaid uudiseid. Ning isegi siis tuleks teada, et see lugu ei pruugi täiesti tõsi olla. Kindlasti sain ma artiklist midagi uut teada. Artikleid lugedes olen ma ikka teadnud, et neid võib
a., kus ta õppis Ester Lepa ja Linda Sauli käe all. Ta on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Raivo Tarum on aga trompetisti diplomi saanud 1977 Tallinna Konservatooriumis Helmut Orusaare klassis ning temast on saanud varajase instrumentaalmuusika tunnustatumaid spetsialiste Eestis. Tõnu Jõesaar lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1989 Toomas Velmeti tselloklassis ja on täiendanud end rahvusvahelistel kammeransamblite kursustel Rootsis ning viimasel ajal on ta tõsiselt keskendunud ka viola da gamba mängimisele. Imbi Tarum on tuntumaid Eesti klavessiinimängijaid. Lõpetas Eesti Muusikaakadeemia prof. Bruno Luki klaveriklassis (cum laude). Klavessiini alal on end täiendanud Ton Koopmani, Vaughan Schleppi jpt meistrikursustel. Aastal 2008 täiendas end
Normipäeva eest maksti viis kopikat! Nad pidid tulema kuidagi toime.Vanaisa tõi emale lehma, et siis oleks vähemalt piim olemas. Vanema läks seejärel Tallinna seitsmendasse keskkooli kaheksandasse klassi (praegune Prantsuse Lütseum). Selles koolis oli koolivorm-tumesinine kleit ja must põll. Vanaema klassis oli kirjaniku A. Jakobsoni tütar, kelle põll oli siidist ja keda toodi kooli autoga! Ikkagi tolleaegne prominent! Vanaema pinginaaber oli aga helilooja Velmeti tütar Reet. Edasi läks elu vähehaaval natuke paremaks. Kolhoosis hakkas vanavanaema veidi rohkem teenima ja nad said peale leiva ja piima ka liha ja veel midagi paremat lubada. Keskkoolis käis vanaema kaks aastat ja siis katkestas selle,et tööle minna ja emale abiks olla.Tööle läks vanaema Põllumajandusministeeriumi. Algul oli ta seal sekretär ja masinakirjutaja ning hiljem kaadrialal töötaja.Õppima hakkas vanaema õhtukeskkoolis, et saada keskharidus
tuleb tegeleda.“ Kuna tegemist on arstiga, siis on sellise tonaalsusega loo lõpetamine alati väga positiivne, kuna ta annab inimestele lootust, kellel võib alkoholiga probleeme olla. Autor pole fatalistlik, vaid mõõdukalt kriitiline ja tuleviku osas pigem optimistlik. Kasutatud kirjandus: 1) Kadri Kasaku arvamuslugu (URL) http://arvamus.postimees.ee/3371273/kadri-kasak- alkohol-on-kui-truu-koer-keda-armastame-kuigi-ta-on-meid-igast-otsast-purenud (07.11.2015) 2) Aro Velmeti arvamuslugu (URL) http://www.muurileht.ee/kuidas-tappa-teemat- alkoholireformi-naitel/ (07.11.2015) 3) Katrin Aava ja Ülle Salumäe raamat „Meedia ja mõjutamine“
annaabi.ee 
