ning võtsid kahvatu naise endiga kaasa. Hiljem saadi teada, et too olevat Vello õde. Ta jäeti vanema majja. Ühel päeval nägi Leini paatrit ja lasi end ristida. Vello sai pahaseks, kuna ristitud rüütlid on lätlased ehk vaenlased. Pärast ristimist ei tundnud Vello Leinit ära. Ta palvetas iga päev ega rääkinud palju. Kõik sõnad, laused mis ta rääkis olid seotud jumalaga (ristiusulaste kõikvõimas isik Maa peal). Vellol oli ka teine õde Malle ning nendega koos elas näitsik Vaike. Venda ja isa Vellol enam ei olnud. Need said Beverina all ristisõdijatega sõdides surma. Kuigi Leini oli ristitud ja Vello arust peast segi läinud, oli ta ikkagi tema õde ning mõtles, et läheb koos teistega Kämbile kätte maksma Leini väärkohtlemise eest. Nii ta tegigi. Ta korjas mehed kokku ning läks talvel koos pakasega Sakalat riisuma. Mindi nii ratsa kui jalgsi. Kohale jõudes, äratati
Leini lahkus sealt. Teel leiti ta Vello kla meeste poolt ja viidi ta Vello ette. Vello, kes oli Leini vend, lks juhtunut kuuldes vga vihaseks ja otsustas Kmbile ktte maksta. Ta kogus kokku parimad mehed ja lks vastu Kmbile, ning ta sjakatele meestele. Kmbi suri Velloga videldes ja ta maja pandi ka tule otsa. Paar peva prast seda jagati Kmbilt vetud saak ja mateti lahingus hukkunuid. Siis algasid tlid Rahiga, kes hakkas ajama, et Asso sobiks paremini vanemaks, kui see nooruke Vello. Viha Vellol Rahi vastu kasvas veelgi, kui ta sai teada, et Rahi on tema pnistest varastamas kinud. Mindi kohtuette ja kohus mras Rahile karistuseks, et ta pidi andma Vellole he veise. Veise asemel ti ta viis liku hbedat ja kmme nogaati. Vanem vttis selle vastu. Vello ngi unes, et tulevad vrad mehed ja hakkavad nende klade maju pletama ja inimesi tapma. les rgates oligi kik nii nagu ta ngi. Kallaletung Ltlaste poolt ja sdimine Ltimaal ti kaasa suuri purustusi, mida sjajrgsel perioodil hakati taastama
Maja, kus nad Põlvas elasid, ehitas vanaisa koos Evi poja Avo ja Astridi mehe Reinuga ümber suuremaks elamuks. Peale selle ehitas vanaisa kõrvalmaja, kuhu poeg Ainar asus elama koos enda naisega. Vanaisa elukaaslane Evi Juks suri 1985. aastal kilpnäärme vähki. Kõigile perekonna liikmetele mõjus see väga halvasti. 5. PENSIONIIGA Vanaisa läks 1997. aastal pensionile. Isegi pensionil olles polnud tal kunagi aega puhata. Ta aitas naabrimehel Ketsil aeda ehitada, teisel naabrimehel Vellol ehitas ta kasvuhoone valmis. Pensionil olles aitas ta ka enda lastel kaheksat lapselast kasvatada. Ta valvas neid, kui vanemad olid tööl, ehitas neile kiigu ja liivakasti, kus lapselapsed said mängimas käia. Vanaisal oli ka väga palju hobisid. Ta tegi ristpistes vaipu, ta oskas tikkida, õmmelda, kududa, talle meeldis fotograafia, ilmutas ise pilte. Ta kogus nädalakavasid, raamatuid, vanu filme ja muusika plaate. Minu vanaisa oli väga kangekaelne