kogemus. Sütiste jääb sõja ajal eestisse. 15. Arbujate tegevus ja looming. Tegutses aastal 1938. Antoloogija koostaja Ants Oras. Rühmitust kui sellist ei ole, aga antoloogia autoreid hakatakse kutsuma arbujateks. Liikmed: Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Nendega seotud TÜ peahoone, Werneri kohvik ja Hotell Londoni majas asuv kunagine kohvik. Suur osa arbujatest seotud üliõpilasseltsi Veljestoga. Arbujate looming: 1) Betti Alver ja Heiti Talvik viljelesid kunstlikku laadi, nendel näitel saab rääkida, kuidas arbujalikkus on sümbolilise luule jätk ja kui paigutada ritta Noor-Eesti, Siuru, Arbujad, on nad lähemal Siurule, aga vaimsuselt ja tekstilaadilt Noor-Eestile. Mingil moel uusklassikalistlik hoiak. 2) Uku Masing ja Bernhard Kangro mingisugused n-l nõidujad luules 3) Arbujalikkust on tõlgitud kui eetilise ja vaimse murdumatuse märki, nõukogude ajal
Sang tõlgib ka ja tõlked valmivad paralleelselt. Anglosaksa kultuuritaust on uus inglisekeelsest kirjandusest leiame Wilde'i mõjusid, aga neid ei ole väga palju. Orientatsioonimuutus hakkab tulema laiemalt 30ndatel. Maagiline kolmnurk: TÜ peahoone - Werneri kohvik - ja mingi kohvik, milles on nüüd hotell London. Suhtlemine ka akadeemilise elu pinnal. Suur osa Arbujatest on seotud üliõpilasselts Veljestoga. Kuidas selts hakkab loomingulist elu mõjutama? Saab väga lihtsalt rääkida sellest, et B. Alveri ja Heiti Telviku tõsisem tutvus hakkas sellest, kui Talvik kutsus Alveri ettekandeõhtule. Mis tüüpi loomingut arbujalikkus tähendab? 1) B. Alver ja H. Talviku kunstiline laad. Nende näitel saab rääkida, kuidas arbujalikkus on sümb luule jätk ja kui paigutada ritta N-E, Siuru, Arbujad, siis ajas on nad lähemal Siurule, aga vaimsuselt ja tekstilaadilt lähemal N-Ele
biograafia kaudu integreeritud. Ta sündid Tartus, isa oli arst ja ema oli klaverkunstnik. Ta asub õppima Treffneri gümnaasiumis. 1923. poolseletamatutel oludel, katkestab ta õpingud, lahkun kodust ja asub Kohtla-Järvel põlevkivikaevanduses tööle. Kaevandustöö ei olnud talle kontimööda ja varsti lahkub sealt. Keskhariduse saab ka lõpuks kätte. Ta hakkab pärast õhtugümnaasiumi lõpetamist õppima TÜ-s keelt ja kirjandust. Ta ühineb üliõpilasselts Veljestoga. Abiellub Beti Alveriga. 30ndatel tulevad kaks luulekogu, paljud tekstid minavormis. Kui ta luuletustes on juttu rentslis vedelemisest, vanglas viibimisest ei tähista Talviku elukäiku. 40ndatel aastatel elavad Talvik ja Alver vaikselt tagasitõmbunud elu Tartus. Kui sõda lõppeb ja Nõukogude võim Eestisse tagasi tuleb, siis varsti arreteeritakse Talvik ja ta sureb vangilaagris. · 1934 Palavik - annab kompaktse pildi. Kirjanduslooliselt ülevaate raames, on seda
annaabi.ee 
