.....6 3.3. Taartu Riiklik Ülikool.................................................................................7 ALLIKAD...........................................................................................................9 ESIMENE ÜLIKOOL MAAILMAS. 1.1. Esimene ülikool Esimene pidevalt tegutsev ülikool oli asutatud 859 aastal Fes linnas (Morokko)- Ülikool Al-Karauin. Samal aastal ilmusid Salerno Ülikool, mis eksisteeris kuni 1861 aastani, ning ka ilmusid kirjanduslikud koolid Veliki-Preslaves ja Orhides, mis asutas bolgaaria kuningas Boris. Esimene kõrg õppimisasutus Euroopas oli Konstantinopolskij Ülikool, mis asutati 425 aastal ja sai ülikooli staatust ainult 848 aastal. 1.2. Ülikooli mudelid. XVIII sajandiks ülikoolid avaldasid oma teaduslikku ajakirju. Tekkisid kaks ülikooli põhimudelit: prantsuse ja saksa. Saksa mudeli autorid olid Vilgelm Gumboldt ja Fridrih Shlejermaher. Selle mudeli järgi
Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur (vene I (Pjotr I Aleksejevits), I (Pjotr I) ehk (Pjotr Veliki); 9. juuni (30. mai) 1672 Moskva Kreml 8. veebruar (28. jaanuar) 1725 Peterburi) oli Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist) 1721. aastast kuni surmani. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 1613-1917. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid, kes orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse.
positsiooni vaid uute kohta paigut. ja asendamine sobivate uute juhtidega. Udell- osastisriik, tekib 16.saj. Suurvürsti vain poeg saab peaosa, teised ka osastisriigid. Pole sõnastatud printsiip, üldsuse suurend. poole. Võetakse vastu otsuseid, mis läbi saj pikkuste kuj teede udellide kadumine - - - suurvürstile kõik alluvad. 20.10, 7.loeng 15.saj Vm 15.saj II poole klassikalise käsitluse teema Ivan III (Suur, Veliki)- seostatakse V maade kogumist. Trad roll olla V maade tõeline ühendaja, Moskva suurriigile tõeline alusepanija. II poolt V aj iseseisvatest vürstiriikidest. Moskva võimu suhtes, suuremas-väiksemas sõltuvuses olevate territooriumi allutamine Moskva kontr alla. Tsentraliseeritud V riigi teke. See on ka tinglik peetakse silmas absolutismi. V suurvürstide võim piisavalt despootlik, ei saa neid tingimata täha absoluutsete valitsejatena. Eriti seoses sellega, et läbi V ajal kuni
Novgorodlaste sõjasalgad käisid aeg-ajalt Komimaal makse kogumas, eelkõige huvitasid neid karusnahad. 14. sajandi lõpul õnnestus Permi Stefanil sürjakomid emakeelse misjonitöö abil õigeusku pöörata. See tähendas ka nende sattumist Moskva mõju alla. 1478. aastal liideti Stefani loodud Permi piiskopkond ametlikult Moskva suurvürstiriigiga. 15. sajandi II poolel õigeusustati ja liideti Moskvaga ka permikomide asuala (Perm Veliki). 19. sajandil olid komid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas. Sürjakomide seas oli siiski ka vaimulikke, kaupmehi ja haritlasi, permikomid olid aga pea eranditult talupojad. 19. sajandi II poolel kerkisid esile esimesed komi rahvuslased (Georgi Lõtkin, Ivan Kuratov jt). Nad hakkasid tegelema Komimaa ajalooga, koguma ja uurima rahvaluulet ning arendama komi kirjakeelt. Tsaari-Venemaa rahvuspoliitika nende tegevust ei soosinud, komidest pidid saama venelased. 1920
annaabi.ee 
