Elektromotoorjõud on pulseeriv, seega tekib ka pulseeriv ankruvool. Selle tulemusena halveneb kommutaatori töö ja suurenevad kaod ankrus. ASÜNKROONMOOTORITE KIIRUSE REGULEERIMINE Reguleeritavas asünkroonajamis on asünkroonmootor koos autonoomse sagedusmuunduriga. Muundurite aluseks on kiired türistorid ja dioodid, võimsustransistorid ja suletavad türistorid. Sagedusmuunduri järgi võivad ajamid olla kas: o sagedus- ehk skalaarjuhtimisega või vektorjuhtimisega Asünkroonmootorite nurkkiiruse reguleerimine Asünkroonmootori nurkkiiruse saab avaldada seosega: Siit järeldub, et asünkroonmootori nurkkiirust saab muuta: * libistuse (s.t. rootoriahela takistuse ja pinge muutmise teel), * pooluspaaride arvu ja * toitepinge sageduse muutmisega Kiiruse reguleerimine rootoriahela takistuse muutmisega on võimalik faasasünkroonmootoril. Võrgust tarbitav võimsus ei sõltu rootoriahela takistusest. Selline
Reguleerimisel on lubatud võimsus püsiv, moment aga muutuv. Reguleerimist ankrupinge muutmisega kasutatakse sel juhul, kui stabiilsus ja reguleerimispiirkond peavad olema suured ja moment konstantne. b) Jadaergutusmootori kiiruse reguleerimine Sama, mis rööpergutusmootoril. 27. Asünkroonmootorite kiiruse reguleerimine. Reguleeritavas asünkroonajamis on asünkroonmootor koos automaatse sagedusmuunduriga. Sagedusmuunduri järgi võivad ajamid olla kas sagedus- ehk skalaarjuhtimisega või vektorjuhtimisega. Skalaarjuhtimisel juhitakse mootori momenti, kiirust või võlli pöördenurka avatud või suletud juhtimisahelaga. Mootor peaks töötama peamiselt püsiolukorras ja reguleerimine toimub aeglaselt. Vektorjuhtimisel arvestatakse mootori elektriahelates toimuvaid dünaamilisi protsesse ja seejuures arvestatakse vahelduvvoolu suuruste hetkväärtusi. Asünkroonmootorite nurkkiiruse reguleerimine Kiiruse reguleerimine rootoriahela takistuse muutmisega on võimalik faasasünkroonmootoril. Mingi
reguleerimise jne tingimustes. 6.4. Asünkroonajamite vektorjuhtimise moodused. Eristatakse kolme põhilist vektorjuhtimise moodust: otsene vektorjuhtimine; kaudne vektorjuhtimine; loomulik vektorjuhtimine. 6.4.1. Otsene vektorjuhtimine. Otsene vektorjuhtimine põhineb mootori õhupilu magnetvoo ja staatorivoolu vahetul mõõtmisel või nende hindamisel mootori dünaamikamudeli järgi. Otsese vektorjuhtimisega asünkroonajami plokkskeemi on kujutatud joonisel 6.6. Joonis 6.6 Ajam võimaldab juhtida teineteisest sõltumatult mootori pöördemomenti etteande- suuruse Ts abil ning õhupilu magnetvoogu etteandesuurusems abil. Negatiivse tagasisidega hoitakse mootori õhupilu magnetvoog konstantsena ning mootorit juhitakse etteandemomendi Ts abil nagu alalisvoolumootorit ankruvooluga. Mootori
MLrcļelite
ļ
Hiljem töötati välja mikroprotsessorjuhtimissüsteemid, spetsialiseeritud integraallülitused ning jõuintegraallülitused. Üheksakümnendatel võeti kasutusele isoleeritud paisuga bipolaartransistorid kui kolmanda põlvkonna jõuahelate lülitid. Uus suund elektroonikas algas intelligentsete jõuseadmete ja jõumoodulite kasutuselevõtuga. Üheksakümnendate keskel rakendati tööstuses eri tüüpi ajameid, nagu üldotstarbeline avatud kontuuriga vektorjuhtimisega ajam, suletud kontuuriga magnetvoo vektorjuhtimisega ajam, momendi vahetu juhtimisega ajam ja servoajam. Mõni aeg hiljem ilmusid turule pulsilaiusmodulatsioonjuhtimisega elektriajamid. Elektroonsed süsteemid. Elektroonseid süsteeme rakendatakse kõigis tööstusharudes ja samuti ka olmes. Toiteplokid, elektrilised kuumutid, valgustusseadmed, elektrivarustusseadmed ja elektriajamid on tüüpilised jõuelektroonika süsteemide näited. Igal
annaabi.ee 
