analüütiliseks mudeliks. 4. Selgita vektoriaalse suuruse erinevust skalaarsest. Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks, mida iseloomustab peale arvulise väärtuse ka suund. Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks ehk skalaariks. Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole suunda. Ehk siis vektoriaalsel suurusel on peale arvulise väärtuse ka suund aga skalaarsetel suurustel on ainult arvuline väärtus ja seda saab esitada vaid ühe mõõtarvu või mõõtühikuga. 5. Mida näitab kiirus? Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust – näiteks keemilise reaktsiooni kiirus. Kitsamas mõttes mõeldakse kiiruse all liikumiskiirust – füüsikalist suurust,
3. Skalaarne suurus- Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks ehk skalaariks. Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole suunda. 4. Vektoriaalne suurus- Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. 5. Skalaarse ja vektoriaalse suuruse erinevus- Skalaarsel suurusel ei ole suunda, vektoriaalsel suurusel on alati suund. Vektoriaalseteks suurusteks on näiteks kiirus ja jõud. 6. Kehade mõõtmed- pikkus on vaatleja kujutlus, mis tekib kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet ja kehi võib iseloomustada korraga mitu pikkusmõõtu. Laius on ju tegelikult ka pikkus. Seda mõõdetakse lihtsalt teises sihis. 7. Ruumi mõõtmed- Füüsikalise ruumi mõõde on võimalike suundade arv, kuhu ruumis võimalik liikuda on
selles korrastatuses. Mõõdame: kella, stopperi abil 21) Muutujate võrdelisust ehk proportsionaalsust nimetatakse ka võrdeliseks sõltuvuseks ehk proportsionaalseks sõltuvuseks, sest tegu on teatud funktsionaalse sõltuvusega. Veel nimetatakse seda võrdeliseks seoseks ehk proportsionaalseks seoseks. 22) Vektorite abil.See näitab vastava füüsikalise suuruse suunda. 23) skalaarsel pole suunda (pikkus) Vektoriaalsel aga on(kiirus,kiirendus) 24) Öeldakse,et matemaatika on füüsika keel.Matemaatilisi vahendeid kasutatakse füüsikaliste protsesside kirjeldamiseks. 25) mis sõltumata konkreetsest nähtusest või isegi füüsikaharust on kasutatavad kogu füüsikas.Näiteks keha. 26) Keha mõju mingile teisele kehale.Kehal on võime kulgeda,pöörelda,võnkuda ning kuju muuta. 27) Füüsikaline suurus mis kirjeldab keha liikumisolekut. 28) Kiirendus.
Liikugu punkt M mingi taustsüsteemi xyz suhtes. Selle punkti asukohta mistahes ajahetkel võib määrata, andes vektori r, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist O punkti M. Vektorit r nim punkti M kohavektoriks. Punkti M liikumisel muutub vektor r aja vältel nii moodulilt kui ka suunalt. Järelikult on r muutuv vektor (vektorfunktsioon), mis sõltub argumendist t : r = r (t) Võrdus määrabki punkti kõverjoonelise liikumise seaduse vektoriaalsel viisil, sest ta lubab joonestada mistahes ajahetkel t vastava vektori r ja leida liikuva punkti asukoha. 90. Mida nimetatakse loomulikuks koordinaadiks punkti liikumise korral trajektooril? 91. Mis vahe on Descartes'i ristkoordinaatidel ja loomulikel koordinaatidel punkti kinemaatikas? 92. Kirjutada punkti liikumise seadus trajektooril loomuliku koordinaadi kaudu. S = f(t) 93. Kirjutada punkti liikumise seadus polaarkoordinaatides tasapinnalisel juhtumil. = f1(t)
Liikugu punkt M mingi taustsüsteemi xyz suhtes. Selle punkti asukohta mistahes ajahetkel võib määrata, andes vektori r, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist O punkti M. Vektorit r nim punkti M kohavektoriks. Punkti M liikumisel muutub vektor r aja vältel nii moodulilt kui ka suunalt. Järelikult on r muutuv vektor (vektorfunktsioon), mis sõltub argumendist t : r = r (t) Võrdus määrabki punkti kõverjoonelise liikumise seaduse vektoriaalsel viisil, sest ta lubab joonestada mistahes ajahetkel t vastava vektori r ja leida liikuva punkti asukoha. 90. Mida nimetatakse loomulikuks koordinaadiks punkti liikumise korral trajektooril? 91. Mis vahe on Descartes'i ristkoordinaatidel ja loomulikel koordinaatidel punkti kinemaatikas? 92. Kirjutada punkti liikumise seadus trajektooril loomuliku koordinaadi kaudu. S = f(t) 93. Kirjutada punkti liikumise seadus polaarkoordinaatides tasapinnalisel juhtumil. = f1(t)
PxPyPz TxTyTz ExEyEz TExTEyTEz S T Tasapind Tasapind nr ....... ...... ...... ......... ....... ......... ........ ........... 1 Joon. Pinna vektoriaalne käsitlus. Nimipind on määratletud nimi asendi vektoriga P ja nimi suuna ühiku vektoriga E. Tegeliku pinna arvutatud üleviidud pind on määratletud tegeliku asendi vektoriga Pa ja tegeliku suuna ühiku vektoriga Ea. Silindri vektoriaalsel käsitlusel antakse silindri telje asukoha vektor P, telje suuna vektor E, mis moodustavad tasapinna ning lisaks nimimõõtme (raadiuse kujul) vektor r. Tegelikud detailid saadakse piirates tasapinda sirgetega ning silindrit tasapindadega. VDT põhireegliteks on: a) Omadus mida mõõtmestatakse ja tolereeritakse on asendatud geomeetriliselt täislik pind (nimipind), mis ei ole tegelik tööpind.
annaabi.ee 
