6. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse rööpühendus. Vooluresonants. Ühine klemmipinge, vektordiagrammi joonestamist alustatakse pingevektorist. Pingega faasis aktiivvooluvektor Ia. Aktiivvooluvektori lõpust joonestatud pingest 90° mahajääv induktiivvoolu I L vektor. Selle lõpust on joonestatud mahtuvusvoolu IC vektor, mis on täpselt vastupidise suunaga ehk 90° pingest ees. Kuivõrd kõik voolud on kantud vektordiagrammile, saab koguvoolu vektori, kui ühendada koordinaatide algpunkt viimasena joonestatud vooluvektori lõpuga. Faasinihkenurk leitakse avaldisest Vooluresonantsiks nimetatakse sellist olukorda, kui IL=IC, mis tekib siis, kui xL=xC. Niisugusel juhul võivad haruvoolud olla suuremad, kui koguvool. 7. Võimsused vahelduvvooluringis a)Aktiivvõimsus Toiteallikast ei saabu võimsus ühtlase voona, vaid kahe impulsina perioodi vältel.
pingevektorist U. Selle vektori asend on vabalt valitav, meie joonisel on ta horisontaalne. Pingega on faasis aktiivvoolu Ia vektor. Vektorite liitmine on kõige lihtsam ja arusaadavam kui järgmist vektorit alustada eelmise lõpust. Siin on aktiivvooluvektori lõpust joonestatud pingest 90° mahajääv induktiivvoolu IL vektor. Selle lõpust on joonestatud mahtuvusvoolu IC vektor, mis on täpselt vastupidise suunaga ehk 90° pingest ees. Kuivõrd kõik voolud on kantud vektordiagrammile, saab koguvoolu vektori kui ühendada koordinaatide algpunkt viimasena joonestatud vooluvektori lõpuga. Koguvoolu I vektor on pingest nurga võrra mahajääv. Joonestamisel tuleb kasutada muidugi kõigi vooluvektorite jaoks ühist mõõtkava. 96 Voolukomponendid U Aktiivvool Ia = on pingega faasis, r U induktiivvool IL = jääb pingest 90° maha, xL
Kujutage alloleva jadaahela vektordiagramm pingete ja voolude kohta. Rakendame ahelale generaatorist vahelduvpinge. Lihtuses mõttes siinuselise. Arvestades kõigi üksik elementide vektordiagramme tuletame antud ahela vektordiagrammi: ϕ on kogu ahelas nurk voolu ja pinge vahel. Nn. faasinihe. Valem vastavalt vektordiagrammile. U L −U c tan φ= UR Im I m∗ω∗L− 2 tan φ= I m∗R ω∗C 2 ⇒ U =R∗I + ωL−
pingevektorist U. Selle vektori asend on vabalt valitav, meie joonisel on ta horisontaalne. Pingega on faasis aktiivvoolu Ia vektor. Vektorite liitmine on kõige lihtsam ja arusaadavam kui järgmist vektorit alustada eelmise lõpust. Siin on aktiivvooluvektori lõpust joonestatud pingest 90° mahajääv induktiivvoolu IL vektor. Selle lõpust on joonestatud mahtuvusvoolu IC vektor, mis on täpselt vastupidise suunaga ehk 90° pingest ees. Kuivõrd kõik voolud on kantud vektordiagrammile, saab koguvoolu vektori kui ühendada koordinaatide algpunkt viimasena joonestatud vooluvektori lõpuga. Koguvoolu I vektor on pingest nurga võrra mahajääv. Joonestamisel tuleb kasutada muidugi kõigi vooluvektorite jaoks ühist mõõtkava. 96 Voolukomponendid U Aktiivvool Ia = on pingega faasis, r U induktiivvool IL = jääb pingest 90° maha, xL
Elektriajami mehaanilise tasakaalu võrrandid on sobiva süsteemi arvutuse aluseks. Mootori vektordiagramm selgitab selle talitluspõhimõtet püsitalitluse korral. 5.2. Asünkroonmootorite skalaarjuhtimine Juhtimismoodused. Eelneva analüüsi põhjal soovitati mitmeid asünkroonmootorite juhtimismooduseid. Valemist (5.8) on näha, et kiiruse juhtimiseks tuleb muuta toitepinget. Samal ajal näitab valem (5.7), kui sagedus langeb, siis magnetvoog suureneb ning vastavalt vektordiagrammile kasvab ka magneetimisvool, mis põhjustab mootori täiendavat kuumenemist. Seetõttu tuleb voolu, libistust või magnetomotoorjõudu muuta kooskõlas sageduse muutmisega. Sageduse, libistuse ning voolu/sageduse, pinge/sageduse ja magnatvoo/sageduse vastastikust juhtimist nimetatakse skalaarjuhtimiseks, sest siin kasutatakse juhtimiseks muutujate efektiivväärtusi. Erinevalt skalaarjuhtimisest kasutatakse vektorjuhtimise puhul mootori
annaabi.ee 
