90 EUR, mis tähendab arveldamisel 10% soodustust Tartu Hoiu-laenuühistu liikmest ettevõtja juures. Kasutada saab veksleid Tartu Hoiu-laenuühistusse kuuluvate ettevõtete või eraisikutega äri ajades, kusjuures kauba või teenuse ostmisel on 1 veksliühik = 1 EUR. Tartu Hoiu- laenuühistu Eesti veksleid saab osta Tartu Hoiu-laenuühistu Tartu ja Tallinna kontorist ning BonBon Lingerie esinduspoodidest Tartus ja Tallinnas. 10 Vekslitega arveldamist nimetatakse ka vekseldamiseks. Vekseldamisega on liitunud ja vekslite eest on võmalik osta kaupu ja teenused ligikaudu 100 erineva Tartu Hoiu- laenuühistusse kuuluva ettevõtete või eraisiku juures, kelle andmed on täpsemalt kirjas Tartu Hoiu-laenuühistu kodulehel. Veksliringlusega liitub pidevalt uusi ettevõtteid ning tänu sellele tuleks nende kodulehel pideval silma peal hoida. Vekslid on trükitud spetsiaalsele puuvillturvapaberile, mis katsudes on veidi õhem kui
Toodud kulla paigutasid kullaseppad riiulitesse ning pidasid selle üle ka arvet. Kulla omanikule andis kullasepp vastava kviitungi ehk veksli, mis tõendas kulla hoiustamise fakti, hoidmise eest maksid kulla omanikud kullasepale aga väikest teenustasu. [2] Sellest saavad alguse kaks tendentsi, mis viivad esimeste pankade tekkimimisele. 1. Inimesed avastasid õige pea, et kullaga maksmise asemel on palju mugavam maksta nendesamade vekslitega , mis tõendasid nende õigust kullaseppa riiulis asetsevale deponeeritud kullale. Kulla asemel hakkasid täieõigusliku maksevahendina ringlema vekslid, mis oluliselt alandasid tehingukulusid ning vähendasid kulla kaotsimineku riski. [2] 2. Avastasid kullasepad varsti, et mitte kogu kulda ei võta omanikud või vekslite valdajad igapäev välja. Iga päev tuleb osa inimesi ja toob oma kulla hoiule ning osa inimesi tuleb kulda välja võtma
Selline edasi tagasi pendeldamine. Kõik need tehingud pandi kirja sellele „kviitungile“ (dokumendile). Põhimõtteliselt on see esimene väärtpaber - nimeline veksel. Veksel – kirjalik väärtpaber, mille esitajal on õigus oma vara kätte saada esimesel nõudmisel. Selline edasi tagasi käimine ei ole mõttekas. Järgmiseks arenguks on see, et kaupmees hakkab sinna veksli peale kirjutama, et kes, mida ja kui palju ostis. Arveldati ainult nende vekslitega. Polnud enam nii palju seal hoidlas vaja käia. Enam raha ei liigutatud. Mõne aja möödudes leitakse, et ka see ei ole hea lahendus. Järgmiseks: hoiustajale väljastatakse hoiustatud summale mitu väiksema väärtusega vekslit, millele nime ei kirjutata. Hoiustaja hoiustas 100 raha, ei saanud enam ühte vekslit vaid nt 10 kümnelist (ilma nimeta!). Niimoodi oli tekkinud teine väärtpaberi liik – esitaja veksel (kes esitas selle, sellel olid kõik õigused). Nüüd oli võimalik,
· ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks; · spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks, kui intressimäär tulevikus peaks tõusma. 9.4 PANGANDUS Sõna pank tuleb itaaliakeelsest sõnast banko, millega tähistati letti või riiulit, kuhu 15.sajandi Itaalia kullassepad asetasid lahterdatuna nende juurde hoiule toodud kulla. Et aga kullassepp andis hoidmist tõendava veksli, avastasid inimesed, et palju mugavam on maksta nendesamade vekslitega, mitte kullaga. Kullassepp märkas, et mitte kogu kulda ei võta vekslite omanikud iga päev välja. Siit avastus olemasoleva kulla võib ju kellelegi välja laenata ja teenida seejuures protsenditulu. Kullassepp muutus lihtsast ,,pakihoidjast" pankuri eelkäijaks kulla hoidmise eest võttis ta teenustasu ja väljalaenamise eest küsis protsenti. Pankade liigid: 1. KESKPANK s.o. pankade pank, mis ei tee tehinguid ettevõtete ja eraisikutega ja
annaabi.ee 
