olid erinevad. Näiteks Friedrich Wilhem I lõi tohutu sõjaväe, ohvitseridelt hakati nõudma sõjaväelist haridust, keelas importkangaste kasutamise, rõhutas aktiivse kaubandusebilansi tähtsust jne. Friedrich II aga seevastu suhtus parlamenti ja teistesse esinduskogudesse eitavalt, toetus ametikonnale, linnades kaotati keskaegne omavalitsus, ehitas koolimaju, kus õpetajateks olid kälasepad või veisekarjused jne. Mõlemal Preisimaa valitsejal olid omad väljavaated, mis kattusid suures laastus sellel ajal võidutsenud vaimsete ajajärkudega. Erinevusi võib kahe vaimse liikumise juurest leida palju. Absoluutsel monarhial oli esmatähtis riik ja sellele raha sisse tuua. Valgustatud monarhias aga esmatähtsal kohal oli inimmõistus ja rahvas. Kui nende kahe liikumise suunast peaks valima parima, siis oleks see kindlasti valgustus, sest rahvas ja hea ühiskond on meie elus alati väga tähtsad
värbamisest et meelitada neid tühjadele aladele · Riiklik majanduspoliitika ei toetanud eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust · Õigusemõistmises asendati kirjalik kohtuprotsess suulise menetlusega · Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ja asendati see eluaegse vanglakaristusega · Töötati välja ,,Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuse jaoks · Ehitati koolimaju, õpetajateks olid külarätsepad või veisekarjused. Venemaa Peeter I: 1711. asutati kõrgeima riigiasutusena Senat; alustati uute keskasutuste kolleegiumide loomist; kehtestati kubermangude süsteem; maa jaotati kohturingkondadeks (õuekohus, provintsi- ja linnakohus); pärast tema surma palju paleepöördeid. Valgustatud absolutism: Peeter III: võrdsed õigused kõigile
meelitada neid tühjadele aladele · Riiklik majanduspoliitika ei toetanud eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust · Õigusemõistmises asendati kirjalik kohtuprotsess suulise menetlusega · Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ja asendati see eluaegse vanglakaristusega · Töötati välja ,,Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuse jaoks · Ehitati koolimaju, õpetajateks olid külarätsepad või veisekarjused. Ikka sõdades · Friedrich II põhjustas Austria pärislussõja(1740-1748) keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. o Sõja käigus vallutati Sileesia · Seitsmeaastases sõjas (1756-1763) tuli vastu seista Euroopa koalitsioonile · 1760 vallutasid Vene väed Berliini kolmeks päevaks, aga olid sunnitud taganema · Preislased säilitasid lõppkokkuvõttes oma valdused.
annaabi.ee 
