jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju. Saastetasu rakendatakse, kui veekogusse, põhjavette või pinnasesse viiakse: 1. Orgaanilisi aineid 2. Fosforiühendeid 3. Lämmastikuühendeid 4. Hõljuvaineid 5. Sulfaate 6. Ühe-ja kahealuselisi fenoone 7. Naftat 8. Heitvett Keskonnakaitse nõuded · Lubatud loomakoormus · Sõnniku ja virtsa hoidlad - alates 10 LÜ (loomaühik) - 8 kuu mahtuvusega veisefarmides - 10 kuud sea-ja linnufarmides 19 - · Veekaitse ribad ja vööndid - rannavööndi laius vähemalt 100m - >25km2 ja >10 ha järv vähemalt 50m - 10-25km2 ja 1-10ha vähemalt 25m - <10 ja <1ha kohalike omavalitsuste otsustada · Külvinorm, külviaeg ja külviviis · Toitainete bilansid ja väetusplaanid · Talihaljad põllud Toitainete vähese teostumise põhjused Eestis 1
jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju. Saastetasu rakendatakse, kui veekogusse, põhjavette või pinnasesse viiakse: 1. Orgaanilisi aineid 2. Fosforiühendeid 3. Lämmastikuühendeid 4. Hõljuvaineid 5. Sulfaate 6. Ühe-ja kahealuselisi fenoone 7. Naftat 8. Heitvett Keskonnakaitse nõuded · Lubatud loomakoormus · Sõnniku ja virtsa hoidlad - alates 10 LÜ (loomaühik) - 8 kuu mahtuvusega veisefarmides - 10 kuud sea-ja linnufarmides 19 - · Veekaitse ribad ja vööndid - rannavööndi laius vähemalt 100m - >25km2 ja >10 ha järv vähemalt 50m - 10-25km2 ja 1-10ha vähemalt 25m - <10 ja <1ha kohalike omavalitsuste otsustada · Külvinorm, külviaeg ja külviviis · Toitainete bilansid ja väetusplaanid · Talihaljad põllud Toitainete vähese teostumise põhjused Eestis 1
silmapaistvale kehaosale. Praktikas kasutatakse selleks otstarbeks peamiselt musta karusnahavärvi. Värvitud number püsib 3...4 kuud ja vajab siis uuendamist. On kasutatud ka moodust, kus number külmutatakse vedelas lämmastikus jahutatud numbrirauaga mõnekuise vasika laudjale. Numbrirauaga külmutatud nahale kasvavad mõne nädala pärast valged karvad. Sellised valged numbrid püsivad aastaid. Mõnedes vabariigi veisefarmides on kasutatud ka inventarinumbritega markeeritud kaelarihmu. Märgistamisele lisaks antakse loomale ka nimi. Nimi võiks olla: selge, ilus, lühike. On kasutatud ka tätoveerimist: parem kõrvalest puhastatakse desinfitseeriva vedelikuga. Kõrvalesta sisekülg määritakse värviga ja sinna vajutatakse inventariseerimisnumber nõelnumbritega varustatud tätoveerimistangide abil. Aastaid tagasi kasutati inventarinumbri sarvedele põletamist numbriraudadega (tänapäeval seda enam
sündimise päevast. · Kui veise märgistamiseks kasutatakse ka elektroonilist kõrvamärki, mis sisaldab teavet vähemalt kõrvamärgil nähtava teabe kohta, kinnitatakse see veise vasakusse kõrva. · Uue looma sünd on alati suure tähtsusega. Kui vasikas sünnib, siis hiljemalt 24 tunni jooksul oleks soovitav vasikas märgistada · ALGARVESTUS · Lehmade pidamisel on vaja neid üksteisest eristada. Selleks on veisefarmides igal loomal nimetahvel. · Tumedale nimetahvlile kantakse lehma inventarinumber, isa nimi, isa number, sünniaeg, eelmise laktatsiooni toodang, viimase poegimise aeg, planeeritud seemenduse aeg, tegeliku seemenduse aeg. · Lehma nimetahvlil on ka teine pool, harilikult söödakäigupoolne külg, kuhu võib märkida: jõusöödakoguse, srotikoguse, juurviljakoguse, kartulikoguse jne. · Noorkarjaraamatusse märgitakse iga sündinud vasika (samuti ostetud noorlooma)
annaabi.ee 
