Alates XVI sajandi viimasest veerandist oli Küpros 300 aastat Türgi impeeriumi osa. Selle aja järelkajana on Küpros tänaseni Kreeka ja Türgi pooleks. Veini on saarel tehtud alati, isegi siis, kui oldi osa Ottomani impeeriumist. Nimelt oli Türgi asevalitsejatel kombeks jagada viljakad maad oma islamiusulistele soosikutele. Õigeusklikud kreeklased tõrjuti mägedesse, kus sai kasvatada vaid viinamarja. Veinivalmistajaid oli türklastel kombeks maksustada naabritega võrreldes kolmekordselt. Sealsamas mägedes tehakse veini tänapäevani. Pärast türklasi tulid 1878.aastal inglased. Lõplik iseseisvus saabus alles 1960, kuid Inglise sõjaväebaasid on saarel senini. Limassoli sadamalinnas kerkisid XIX sajandi lõpul lühike ajaga suured veinitööstused,millest tänaseks on kujunenud neli hiidu- LOEL, ETKO,KEO,SODAP, kes tarbivad 98% kasvatatud viinamarjadest. Rahvusvahelised
kuid selle täpsem tähendus on piirkond. Selle terminiga tähistatakse kogu looduslikku kasvukeskkonda- topograafiat, kliimat, pinnast ja viinamarjaistandiku asupaika. Kirglikud terruaristid väidavad, et veinis peavad väljenduma viinamarjade kasvukoha omadusi. Nende oponendid vaidlevad vastu, et tähtis on vaid kasvatada viinamarju soodsas kliimas ja korrapärase veevarustusega ( vajaduse korral kasutada kunstliku niisutuse süsteeme). Tegelikult ei piira suurem osa veinivalmistajaid oma toodangut ühe piirkonna viinamarjadega. 1990. aastate lõpul kuulus isegi Prantsusmaal- kindla terroir´iga veinide kantsis- 50 protsenti müüdud veinist lauaveini kategooriasse, mida ei tohi tähistada kindla kasvupiirkonnaga. Ent Californias ja mitmes lõunapoolkera viinamarjakasvatuspiirkonnas väidavad paljud tootjad endiselt, et nende veined on erilised viinamarjaistanduste topograafia ja mullastiku tõttu. 2.2 Kliima
viinamarjakasvatus Hoopis laiemalt on levinud orgaaniline ehk ökoloogiline ehk maheveinikasvatus. Saksamaal on olnud selle eestve- Biodünaamiline ja orgaaniline viinamarjakasvatus lähevad järjest rohkem daja Tallinnas sündinud Peter von Weymarn. Ökoloogili- moodi, ikka rohkem on veinivalmistajaid, kes kuulutavad ennast nende ne veinikasvatus ei kasuta kahjuritevastaseid mürke, kee- suundade järgijateks. Biodünaamiline on haruldasem ja sellesse võib suh- milist umbrohutõrjet ega mineraalväetisi. Ainsa erandina tuda nii või teisiti, selle põhimõtteid uskudes või mitte, orgaanilist hinda- on lubatud pritsida taimi bordoovedelikuga (vasevitrioli vad kõik
annaabi.ee 
