Jooge üldjuhul magusaid valgeid, eriti hästi sobivad väärishallitusega, hiliskorje või vahuveinid. Juustvalik magus vein, iseäranis portvein, täiendab hästi sinihallitusjuustu. Vältige tugevaid punaseid koos pehme juustuga. Eriti tugevamaitselised juustud võivad lämmatada iga veini. Tugevamaitselised kõvad juustud vajavad täidlast lopsakat veini. Pole juhus, et piirkondlikud veinid sobivad hästi oma toiduga; veinivalmistajad rahuldavad eelkõige oma toidulaua vajadused. Saavutamaks täiuslikku sobivust, mõtle veinile nagu toidu maitsestajale. Kui hakata veini toiduga sobitama ja vastupidi, on olemas kaks eri mõttelaadiga koolkonda. Üheltpoolt on niinimetatud traditsionaalsete sommelier'ide doktriinlik lähenemine, mis määrab üksikasjalikult justkui pühakirjas veini ja toidu koosluse. Teiseltpoolt on laissez-faire lähenemisviis, mis ütleb, et mingeid reegleid pole ja valik sõltub isiklikust maitsest.
Kesk- Ida vanimate tsivilisatsioonikeskuste Uri ja Babüloni ümbruses oli kliima liiga kuum, et kasvatada hea veini valmistamiseks kõlbulikke viinamarju, aga seal piisas vara veini ostmiseks ja nõnda kujunes veinist kaup. Esimene veinikaupmees võis elada ühes Sumeri linnadest- praeguses Lõuna- Iraagis. Need linnad asusid suurte jõgede Tigrise ja Eufrati ääres, seal niisutati jõevee abil põlde ja jõed kujunesid tähtsateks kaubanduse tuiksoonteks. Sealsed veinivalmistajad laadisid savinõud nõidusliku vedelikuga bambuspaatidesse ja saatsid allavoolu suurtesse lõunapoolsetesse linnadesse. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid egiptlased, kuigi ainult rikkaimad nende seast, ja hiljem kreeklased, kes tootsid seda kõigile ühiskonnakihtidele. Roomlased olid riigi algusajal ranged ja pidasid veini kahtlaseks, kuid see võitis populaarsuse juba enne Caesarit ning kujunes rikkuse allikaks neile, kes
Veini aroom meenutab kuivanud või isegi põlenud rohtu. Ümar sisuliselt sama mis elegantne ja täidlane kokku. Ükski aroom ega maitse ei varjuta, pigem täiustavad üksteist. K.Kroon, U. Ugandi, A. Laaniste, ,,Vein & Toit", Tallinn: Elustiil, Ene Kaasik lk 35-37 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus 5. Toit ja valge vein Pole juhus, et piirkondlikud valged veinid sobivad hästi oma toiduga; veinivalmistajad rahuldavad eelkõige oma toidulaua vajadused. Saavutamaks täiuslikku sobivust, tuleb mõelda valgele veinile nagu toidu maitsestajale. Kui hakata valge veini toiduga sobitama ja vastupidi, on olemas kaks eri mõttelaadiga koolkonda Üheltpoolt on niinimetatud traditsionaalsete sommelier'ide doktriinlik lähenemine, mis määrab üksikasjalikult justkui pühakirjas valge veini ja toidu koosluse. Sommelier veiniadministraator, veinikelner. Isik kes vastutab restoranis veinikeldri
annaabi.ee 
