üks piraatidest, kes oli laeva valvama jäänud tuli välja ja see üllatas teda, et mingi naine oli piraadilaeva peal. Kuid ei suutnud kaua millegi üle mõelda, sest enne kui ta aru sai lõi see naine ta uimetuks. Tagasi Tarmo juurde nüüd. Tarmo oli õnnelik oma leiu üle ning veeretas seda edasi, et seda teistele näidata ja siis tulid kolm piraati sisse. ´´Kuule sa argpüks. Kas sa jälle peidad ennast ja ei tee midagi?´´ ´´Mitte üldsegi. Ma lükkasin seda veinivaati.´´ ´´Sel juhul võime me ju sinu koormat vähendada. Me oleme jänused.´´ ´´Mitte mingil juhul. Kui Alinda avastab, et te joote, siis teid tapetakse.´´ ´´Kõik on korras, kui sa oma suud kinni hoiad. Kas pole mul õigus Tarmo?´´ ´´Jah see on tõsi.´´ ütles Tarmo värisedes. Üks tugevamatest piraatidest tõstis vaadi ülesse ja pani maha tagasi. ´´See on üsna raske. Ma ei jõua ära oodata, et seda juua.´´ ütles üks piraatidest.
aega. // Jumala külalisraamatusse /jäägu meist tänutäht." (lk 55). Selles tekstis avaldub ka Dorise Jumal õnneks üsna helge tegelane, selles raamatus rohkem kohal kui varasemais kogudes. Ja lõpuks leidsin Dorise filosoofiliste luuletuste, eluüldistuste sõnastuste seast ridu, mis tähenduslikud tundusid: "Üks mees võtab kätte ja valab / end välja; seejärel sulgub / tühjakssaanud veinivaati." (lk 97) Tõesti, saatuse häälega kõmiseb see vaat! Ja veel teab Doris, et kassi karvadest tõusnud sädemete valgel paistab see, mis on ning "jõgede kohtumisrõõmu pisaraist /meri on soolane". Lisaks vaimustavalt ehedaile "linnusitastele" luuletustele on kogus ka abstraktsemaid, keelemängust ja manamaagiast ennast kanda lasknuid, mis mulle nii korda ei lähe. Aga kokkuvõttes peab tunnistama, et tegu on ligi sada luuletust mahutava ja hästi laia sisulise haardega luulekoguga, kus
kuri. Sydney on kõige parem näide: ta suutis võita oma vana kurja isiksust ja muuta end paremaks. Prantsusmaal Darnay oli arreteeritud 2 korda ja teine sai temale saatuslikuks. Luciele avaldati armastust kaks erinevat, nagu öö ja päev, meest: Darnay ja Carton ja ta tegi valiku. Oli kaks sündmuste kohta, mida autor ka vastandab. Võib julgelt väita, et number 2 selles teoses on sümboolne. Autor kasutab maha kukkunud veinivaati, et ennustada tuleviku. Inimesed hakkasid aplalt jooma veini maast. Neid ei seganud see fakt, et nad jõid veini poriga. "Tänavasillutisele jäänud veiniplekkid meenutasid vereplekke," kirjeldab autor. Veini võrreldi verega. 9.6 Ristviited Greka mütoloogiale Madame Defarge kudumine on seotud Greeka mütoloogiaga. Antiikses Greekas kudumine on seotud kättemaksuga ja saatusega. Kolm saatuse õde esindatud kangurite ja õmblejatena. Üks õde keerutab elulõnga ja viimane lõikab seda
veini 27. - hommikul ärgati usside juures ja pandi paika tööjaotus, Hiie pidi tapma põdra, ema pidi küpsetama selle ja lisaks nõudis ema ka luba teha kitse- ja jäneseliha, Leemet läks koos Intsuga ja tema lastega veinijahile - veinijahil märgati esimest munka, kellel küll veini polnud, kuid Leemet tahtis ta lõbu pärast tappa, väikesed rästikud olid vaimustuses, peagi tulid uued mungad, kellel olid vankril 2 suur veinivaati, Leemet talitas nendega niisamuti ja vein oligi tema omaks saanud - õhtul algas pulmapidu, söödi liha ja Leemet sundis ema ka veini proovima, emale see eriti ei meeldinud, ka haige Mõmmi vedas end kohale ja rüüpas ka veini, talle see meeldis, muutus pärast selle joomist lustakaks, hakkas tantsima - Hiie ema oli eemalehoidev, ta keeldus hiiepuudel küpsetatud liha söömast, see oli tema põhimõtete vastu
annaabi.ee 
