• Jumalatele püstitati templeid. Pühad loomad • Egiptlased pidasid kasse, härgi, koeri ja krokodille pühadeks loomadeks. • Need loomad olid jumalate esindajad. • Mõnikord elasid nad templites ja preestrid tõid neile iga päev ohvriande. • Vahel pühi loomi isegi mumifitseeriti. Igapäevaelu • Teadmised Vana-Egiptuse igapäevaelu kohta pärinevad põhiliselt haudade maalingutelt ja reljeefidelt. • Kujutatud on teraviljakasvatust, veinitegemist, karjavalvamist, loomapidamist, jahti ja kalapüüki, samuti käsitöölisi. Paljud kujutised on hämmastavalt meisterlikud. Palju on kujutatud ka tantsijaid ja muusikuid ning mängu ja meelelahutust. Tunti palju tööriistu. Kodusest majapidamisest head ettekujutust ei saa. Mumifitseerimine • Egiptlased uskusid, et pärast surma algab inimesel uus elu. Surematuse saavutamiseks oli vaja vaid seda, et keha säilitaks sama välimuse, mis tal oli eluajal.
· Põltsamaa Punane · Põltsamaa Kuldne · Põltsamaa Lossivein 19 · Põltsamaa Lossivein 28 · Põltsamaa Kirsisuudlus · Põltsamaa Vaarikamusi · Põltsamaa Fest Classic · Põltsamaa klassikaline Glögg AS Valtu Vein Viinaköök oli Rapla külje all Valtu külas juba mõisa ajal, aga veinitegemist alustati naaberkülas Kaereperes kolhoosikorra päevil. Tolleaegse Valtu kolhoosi abitootmises alustati naturaalsete puuviljamarjaveinide tootmist 1972.a. ja jõuti kõrgpunkti vahetult enne nõukogudeaegset kuiva seadust, mil toodeti 800 tonni veini aastas. Kuiva seaduse ajajärk elati üle samas tehases õlut villides, et pärast kolhooside kokkuvarisemist jätkata veini tootmisega eraaktsiaseltsis Valtu Vein, mis moodustati 1993.a. Põhiliselt
üksikute juhtivate positsioonide suhtes, kuigi teoreetiliselt peeti võimekust sugulusest olulisemaks. Igapäevaelu Teadmised Vana-Egiptuse igapäevaelu kohta pärinevad põhiliselt haudade maalingutelt ja reljeefidelt, vähemal määral kirjanduslikest ja halduslikest tekstidest. Kuigi kujutised pärinevad ülemkihtide haudadest, on neil sageli tagaplaanil kujutatud tavaliste inimeste igapäevatoimetusi. Kujutatud on teraviljakasvatust, veinitegemist, karjavalvamist, loomapidamist, jahti ja kalapüüki, samuti käsitöölisi (puuseppi, paadimeistreid, kullasseppi, seppi, pottseppi, köiepunujaid, müürseppi, kiviraidureid, lihunikke, pagareid, õllepruule). Paljud kujutised on hämmastavalt meisterlikud. Palju on kujutatud ka tantsijaid ja muusikuid ning mängu ja meelelahutust. Tunti palju tööriistu. Näha on rõiva- ning ehete- ja kosmeetikamoe muutumist. Kodusest majapidamisest head ettekujutust ei saa. Orjapidamine
alles siis villiti pudelitesse. Nende veinide sildid olid originaalsed, vaid kork reetis sidemeid Eestiga. (Lään 1993: 55) Tänapäeval toodetakse Võhu veinitehases Võhu Juubeliveini, Hõõgveini, Mustsõstraveini, Jõhvikaveini, aga ka kangestatud puuviljaveine. Võhus asub ka veinimuuseum, mis on avatud külastajatele. Valtu Viinaköök oli Rapla külje all Valtu külas juba mõisa ajal, aga veinitegemist alustati naaberkülas Kaereperes kolhoosikorra päevil. Tolleaegse Valtu kolhoosi abitootmises alustati naturaalsete puuvilja-marjaveinide tootmist 1972.a. ja jõuti kõrgpunkti vahetult enne nõukogudeaegset kuiva seadust, mil toodeti 800 tonni veini aastas. Kuiva seaduse ajajärk elati üle samas tehases õlut villides, et pärast kolhooside kokkuvarisemist jätkata veini tootmisega eraaktsiaseltsis Valtu Vein, mis moodustati 1993.a. Põhiliselt
annaabi.ee 
