Seal on tavaks pakkuda lihtsat ja kaloririkast toitu, sealhulgas ka grillitud kala. Horvaatias on laialt levinud ka erineva kategooria restoranid või kõrtsid – väiksemat tüüpi restoran, kus pakutakse tüüpilisi kohalikke roogasid, osaliselt grillitud liha ja kala. Aromaatne kohv Espresso, maitsvad koogid ja jäätised igasugustest puuviljadest ja marjadest võid proovida slashcharne- jäätisekohvikust. Horvaatias on ligi 700 erinevat geograafilise maakonna määratlusega veinisorti. Populaarsemad valged veinid on Pospi ja Riesling, punastest veinidest aga Postup ja Dingac. Lauaveinina pakutakse punast Bevandat, mida segatakse tihti mineraalveega. Likööridest on väga armastatud kirsiliköör Maraschino ja pirniliköör Kruscovac. Nii nagu mujal Vahemere piirkonnas, on siingi olemas oma kange naps rakija, mida valmistatakse ploomidest, viinamarjadest või viigimarjadest. Õllesõpradele pakutakse kvaliteetseid kohalikke õllesid Karlovatshko ja Velebitsko.
laastatud maa. Uuesti algas veinitootmine 1945. aastal. Suhkrut jäi aga aastast aastasse vähemaks ja pealinna ülemused andsid käsu veine piiritusega kõvendada. Veinitegemine kiirenes, kuid maitse ja maine käisid alla ning rahvas ristis saaduse "peedikaks". Kuuekümnendatel aastatel hakati veine uuesti tegema ilma piirituseta ja nõudmine Põltsamaa veinide järele kasvas kohe. 1969. aastal oli müügil 28 veinisorti, vaatides ootas ostjat 560 000 liitrit. 1978. aastal ehitati uus veinitehas ja kuigi järgmisel aastakümnel tabas Eestitki karskusekampaania, suudeti kriis üle elada. Endiselt on kõrges hinnas Põltsamaa Tõmmu, Põltsamaa punane, Põltsamaa Kuldne, Põltsamaa Lossivein ja Põltsamaa Vaarikamusi (Lään 1993: 53-54). Põltsamaa veinikelder on kujunenud linna turismimagnetiks. Võimalus veine kohapeal proovida ja osta, meelitab sinna üha rohkem külastajaid. Veinikeldris on võimalik
Rohkel tarbisid gildid õlut oma peajootudel. (1) 3.2 Vein Keskaja Tallinnas valitses vaieldamatul õlu, mis oli ühtviisi hea nii skorbuudi vastu kui ka meelelahutuseks, ometi jääb faktiks, et peeni lõunamaiseid veine hinnati õllest kõrgemalt. Veini joodi üksnes pidulikel puhkudel ning õllega võrreldes tunduvalt väiksemates kogustes. Tallinnas tahtis raad, et veini müük toimuks tema range kontrolli all ja eeskätt reakeldris. (1) Kõige levinumad olid Tallinnas kolm veinisorti: reinvein, romeiin ja malvasiir. Malvasiir oli Kreekast pärinevate viinamarjade järgi nimetatud veinisort, mis oli tavalistest veinidest kallim, see polnud lihtne lauavein, vaid peen ja hõrk delikatess. (1) Reinvein oli Saksamaal väga kuulus ja armastatud, tallinlastel näib see olnud eelistatuim vein pidulaual. Reinveini all tuleb keskajal mõista Reini kesk- ja alamjooksult ning Mosel piirkonnas kasvatatud viinamarjadest aetud veini. (1)
annaabi.ee 
