lehtpeedi sugulane), lisaks muid köögivilju ja maitsetaimi. Gelato Firenzes tehakse maailma parimat jäätist. Piimast ja munakollasest valmistatud külmutatud maius on palju toitvam ja maitsvam kui pakitud ning kunstlikult kohevamaks klopitud jäätis, mida müüakse väljaspool Itaaliat. Vein Itaalias on vein rahvusjoogiks, see iseloomustab seda maad suurepäraselt. Itaalia kõige tuntum veinisort on Chianti. Neid eksporditakse üle kogu maailma. Parimat Chianti Classicot toodetakse Firenze ja Siena vahel, ning selle tunneb ära gallo negro (mustakuke) sildist. Kui enamasti saab ja peabki Itaalia veine jooma noorelt, siis Chianti Classico vananeb äärmiselt hästi. Teistest Chiantidest on parimad Rufina, Montalbano ja Brolio, mille tunneb ära keerubist kaelaetiketil.
Veini kvaliteet oli väga kõikuv ning mõnigi kord muutus see alles joodavaks alles pärast vürtside lisamist. Vürtsiveine peeti niihästi mõnusaks joogiks kui ka arstimiks. Vürtsid ja maitseaine annavad veinile erilise kanguse ning muudavad ja muudavad maitse paremaks. 4 Põltsam, 2002, lk 47. 5 Reini jõe piirkonnast pärit veinid. 6 Pärineb Napoli de Romaniast. 7 Kreekast pärinevate viinamarjade järgi nimetatud veinisort. 8 Mänd, Anu. (2004). Pidustused keskaegse Liivimaa linnades 1350 1550. Tallinn: AS Pakett, lk. 328 Ühtlasi takistab vürtside mõju veinil rikneda, annab meeldiva lõhna ja tõstab söögiisu.9 Keskaja alkohoolsetest jookides jääb veel mainida viina, mille valmistamine sai alguse 12. saj. Viin oli kallis ning alguses kasutati ainult meditsiiniliseks otstarbeks; viina valmistati kloostrites ja apteekides. Veel 15. saj oli viin saksamaal luksuskaup, ent juba järgmisel
meelelahutuseks, ometi jääb faktiks, et peeni lõunamaiseid veine hinnati õllest kõrgemalt. Veini joodi üksnes pidulikel puhkudel ning õllega võrreldes tunduvalt väiksemates kogustes. Tallinnas tahtis raad, et veini müük toimuks tema range kontrolli all ja eeskätt reakeldris. (1) Kõige levinumad olid Tallinnas kolm veinisorti: reinvein, romeiin ja malvasiir. Malvasiir oli Kreekast pärinevate viinamarjade järgi nimetatud veinisort, mis oli tavalistest veinidest kallim, see polnud lihtne lauavein, vaid peen ja hõrk delikatess. (1) Reinvein oli Saksamaal väga kuulus ja armastatud, tallinlastel näib see olnud eelistatuim vein pidulaual. Reinveini all tuleb keskajal mõista Reini kesk- ja alamjooksult ning Mosel piirkonnas kasvatatud viinamarjadest aetud veini. (1) Kolmas vein oli romenii, nime järgi võis see pärineda Napoli di Romaniast. Arvatavast oli tegu Itaalia või Hispaania veiniga
annaabi.ee 
