aadlike ja linnakodanike seast. Elatasid ennast sõjast, tegeledes vaenlase valduses elavate talupoegade röövimisega. Sõda lõppes siis, kui Rootsi kuningaks sai Johan III, kes oli Poola kuninga Sigismund II Augusti õemees. Rahu sõlmiti ka Rootsi ja Taani vahel. 1570 Sündmustesse sekkus jõuliselt Venemaa, kes kuulutas välja nn. Liivimaa kuningriigi. Kuningaks pandi venelaste poolt hertsog Magnus (seesama Taani kuninga vend). Kuningriigi ,,pealinnaks" sai praegune veinipealinn Põltsamaa . Alustati Eesti ala järjekindlat vallutamist. 1570 1571 venelased piirasid 7 kuu vältel Tallinna. Õnneks jäi Tallinn vaatamata kõigile raskustele (katk!) vallutamata. 1577 venelaste võimu alla olid langenud peaaegu kõik Eesti valdused, välja arvatud Tallinn. Tallinnat piirati uuesti (seekord 7 nädalat), kuid tulemusteta. Venelaste võim oli Eestis üsna ebakindel. Maal tegutsesid talupoegade salgad, mis venelasi hoolega ründasid. Tuntuimad
00-21.00, suvisel perioodil on lahtiolekuajaks 9.00-22.00. 1.3 Kaubandusettevõtte tegevused Selveri ketti kuulub hetkel 35 kauplust, neist 11 Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub. Selveri ketti kuulub 30 supermarketit ja 5 hüpermarketit, mis kauplevad peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Igal Selveril on oma logo, Põltsamaa Selveril on logoks veinipokaal, sest Põltsamaa on Eesti veinipealinn. (Põltsamaa Selveri logo. Lisa1) 1.4 Põltsamaa Selveri struktuur Põltsamaa Selveris töötab 40 inimest. Antud ettevõtte struktuur algab juhatajast (keda on 1), juhataja vastutab töökorra eest ja edastab teistele töötajatele tööülesanded. Peale juhatajat jaguneb struktuur kaheks osaks. Esimesse ossa kuuluvad: logistikaosakonna juhataja(1), assistendid(5), saaliteenindajad(14), kaubavastuvõtjad(4) ja transporttöölised(2)
keskkonnaga. Koht on ka tähenduskeskus, mille on konstrueerinud kogemus. Koht on relatsiooniline ja mitmetähenduslik. Koha identiteet koosneb füüsilisest raamistikust, inimtegevusest ja koha tähendusest inimestele. Postmodernismi perioodil on koha autentuse probleem kasvanud ning koopiate üldistumine on viinud ka nn traditsioonilise linnamaastiku kriitikani.Eestis napib humanistliku linnageograafia arendajaid. Üheks huvitajaks teemaks on olnud pealinnade imagoprojektid (talve-, kevade- veinipealinn jne), millega püütakse reklaamida ning uut imagot luua. Samuti on uurimise üheks aspektiks olnud kohamarketing. Võimalusi humanistliku lähenemisviisi arendamiseks annab ntks linnaluule. Linna kaudu antakse edasi ajastu vaimsust, vaikivat protesti, rahuolu, sotsiaalset staatust/protesti ja ajaloolist mälu. On leitud, et humanistlik linnageograafia ei ole piisavalt huvitunud majanduslikest ja poliitilistest süsteemidest, vaid keskenduvad indiviidi huvidele.
annaabi.ee 
