üleloomulikest asjadest renga 14. sajandist pärit seosvärss, mis tekib mitme inimese koostöös. ARAABIA, TURGI, PÄRSIA qasda pikk stroofita ood, koosnes baytidest. ghazal (gazeel) lüüriline armastusluule, sellest kasvas välja linnaluule ja luule lootusetust armastusest Qur'n Araabia pühakiri, 650 56 a-l al-Mu'allaqt Hammadi poolt koostatud qasidasid sisaldav luulekogu, 7 luuletajat, 8. saj hamr veiniluule zuhd askeetlik luule Layla ja Madznun Üks põhilisi züseesid Araabia kirjanduses, klassikaline gaseel Ab Nuws hamri ehk veiniluule esindaja al-Farb Turgi päritolu filosoof, kes kirjutas ,,Õilsa linna", tegeles utoopia ideega Ibn Sn Pärsia filosoof ja teadlane, kirjutas üle 400 raamatu, samuti kirjutas nelikvärsse Ibn Rusd Euroopa mõistes olulisim Araabia filosoof, tegutses Hispaanias, kirjutas väga erinevatel teemadel ja väga palju
monogatari - jutustus (otsetõlge on 'asjadest vestma') renga - seosvärss Araabia, pärsia, turgi: Qasda - araabia vanim kirjandus zanr, leiutaja Imru-ul Quais 6.saj Ghazal (gazeel) islami kirjanduszanr 7 saj. põhiteemaks on lootusetu, idealistlik armastus, enesepiinamine surmani. Nt. Hazif, Jamil Qur'n - islami pühakiri, pärineb 7saj Muhamedi jutlustest, koosneb 114 ptk e suuradest al-Mu'allaqt - olulised qasidad, mis tikiti riidele madh - panegüüriline luule hamr -veiniluule, esindaja Abu Nuias zuhd - askeetlik luule, esindaja Abu l-Atahya Layla ja Madznun - araabia luuletaja, tõlkes ta nimi 'hull'. Uzriitliku suuna rajaja arab.luules. läks naise pärast hulluks. Ab Nuws - araabia luuletaja, joogi- ja lembeluule. Arab. Kirjanduse uuendusstiili viljeleja al-Farb - ,,Õilis linn", araabia kirjanik Ibn Sn - Pärsia füüsik, filosoof ja teadlane, kirjutas nelikvärsse (rubiisid Ibn Rusd - araabia filosoof, viis kooskõlla islami ja Aristotelese õpetuse
Islamiusulised ei saa 12 enamasti algsest Koraanist aru, nad lihtsalt tsiteerivad kommentaaride kommentaare. Üks populaarsem on ibn Taymiyya kirjutatu. Araabia keel viidi teiste rahvaste juurde usu keelena. Tagajärjena kirjutati veel kommentaare, et kogu asjast aru saada. Seoses linnastumisega, mis tuli koos islami laienemisega, tekkis kirjanduses uus kvaliteet. Uuenemisperioodil, 8.9. sajandil, tekkisid kaks uut luulezanrit: 1. Hamr veiniluule. Lõbustustest, veini joomisest. Selle olemasolu põhjendatakse uskumusega, et paradiisis on veini joomine ja kõik muu lubatud. Seda kasutasid ära sufistid, kes uskusid, et mõtiskluste ja meditatsiooni abil on võimalik juba eluajal jõuda paradiisini. Veinist luuletas Abu Nuwas. 2. Zuhd askeetlik luule. Vastukaaluks esimesele, kristluse eeskujul. Kuigi askeetlus on islamis keelatud, on see luule mõnes mõttes lubatud, põhjendatuna islami ramadani
annaabi.ee 
