Soolasust on enamasti vähe, seepärast ei sobi juurde tammised veinid. Veinid peaksid olema eelkõige happelised ja värsked. Happeline vein taandab toorjuustude rasvasust ja need tunduvad tõeliselt värsketena. (Kuidas sobitada juustu ja veini) 2.2.2 Valgehallitusjuustud (näiteks Brie, Camembert) Tiheda valgehallituse kihi all on juustud pehmed ja täidlaselt rasvased. Tänu rasvasusele ja kahvatule kreemisusele nõuavad need juustud veinilt happelisust, puuviljasust ja piisavat alkoholisisaldust. Sampanja mullid koos juustuga elavdavad maitseelamust. Küpsedes lisandub valgehallitusele oranzikaid toone ja maitse intensiivistub. Selliste täiseas juustude juurde tuleb võtta marjaseid ja mahlaseid punaseid veine.(Ibid) 2.2.3 Pehmed pestud pinnaga juustud (näiteks Langres, Munster, Livarot) Mõned nimetavad neid ekstreemjuustudeks, sest need lõhnavad läbitungivalt. Just need juustud on asjatundjate erilised lemmikud
hapukurkide valmistamiseks ning üritde, lillede ja aedviljade säilitamiseks äädika sees. Teised iidsed rahvad nautisid magushapusid roogi, eriti mees ja äädikas valmistatud liha ja äädika sees hoitud puu- ja juurvilju. 13. sajandiks müüsid Pariisi tänavakaupmehed palju erinevaid äädikasorte, sealhulgas nelgi, siguri, fenkoli, ingveri, trühvlite, vaarika, sinepi ja küüslaauguga maitsestatuid. Keskajalolid eriti populaarsed pipraäädikad, kuna pipart sisaldavalt veinilt polnud vaja Pariisis importmaksu maksta. Jõukad Prantsuse kokad käisid tol ajal saucier’ ehk kastmetes kasutatava äädika valmistaja juures ning äädikast, sinepist, ürtidest ja vürtsidest tehti maitsesegusid. 3.Erinevad äädikate liigid Palsamiäädikas – Palsamiäädikat tuntakse selle pruuni värvuse, tugeva puuviljalõhna ja peene magushapu maitse järgi. Kõige kuulsamakas on aceto balsamico
Arvatavast oli tegu Itaalia või Hispaania veiniga. Tallinnas joodi seda veini üsna rohkesti ning Saksamaal müüdi romeniid vahel isegi kõrtsis. (1) 12 Kõrvuti importveinidega joodi kohalikke puuviljaveine, mida valmistati õuntest, võib-olla ka pirnidest; allikas esineb veel ka kirsivein. (1) Euroopas üks levinuim ja Tallinnaski väga hinnatud vürtsivein oli klarett, mis sai veinilt kanguse ja jõu, vürtsidelt aroomi ning meelt magususe. Sageli kiputi seda tavalisele veinile eelistama, sest ta oli kange ja hakkas ruttu pähe. (1) Veinijoomine oli keskaja Liivimaal luksus, kindel tunnus kõrgseltskonda kuulumisest. Veini joodi ikka ainult pidulikel puhkudel, sündmuse tähtsusest olenes veini kvaliteet. Klarett oli kõige luksuslikum ja kallim alkohoolne jook, mida Tallinnas pruugiti. Isegi feodaalid ja kaubahärrad ei
Woki-toidu tegemine toimub suurel kuumusel, kiiresti ja vähema rasvainega. Wok'i kõrvane valge vein võiks olla värskem ja kergem. Paneerimisel ja friteerimisel uputatakse tooraine võisse või õlisse. Vein peab olema siis veelgi happesem ja puuviljasem, et kogu rasvakogust tasakaalustada. Grillimisel, barbecue´l ja suitsutamisel väljub osaliselt tooraine rasv ja nii valmistatud roog on kuivem. Liha või kala söestunud pind on veidi mõrkjas. Veinilt ootab see lisaks hapet. Parkainet ei tohiks olla liigselt, muidu saab kombinatsioon puine. Liha valmistamisel on veini valikul määrav osa liha küpsusastmel. Peaaegu verine, ainult mõni hetk pannil praetud loomaliha sisaldab rohkelt läbikuumutamata valke, mis mahendavad oluliselt veinis leiduvaid parkaineid. Niisiis, mida verisem liha, seda noorema ja rohkema parkainega vein tuleb lahti teha. Kauem küpsetatud liha on medium ehk pooltoores/poolküps. Siin tulevad mängu veini
annaabi.ee 
