saared ja Andaluusia laagerdamine ulatus kaguosa kümne aastani Tolle aja veinid olid väga robustsed, kuigi tootmistsükkel toimis Veini koostis sai teatavaks juba 150 aastat tagasi, tänu Pasteri töödele, kes tegi esimesed uurimised viinamarjavirde alkoholi käärimisprotsessist pärmikeskkonnas. Paster andis veinile sellise omapära, mida nii väga hindavad veinigurmaanid: vein on üks puhtamaid ja hügieenilisemaid jooke üldse. On teada üle 400 komponendi, mis kuuluvad veini koostisse. Loomulikem neist on vesi, mis moodustab 80-90% kogu mahust. Viinamarjasaagi korjamine on veinivalmistamise esimeseks sammuks. Saak korjatakse kui suhkru ja happe vahekord viinamarjades on saavutanud teatud kindlad proportsioonid. Sel hetkel on väga oluline, et viinamarjakasvataja oleks samavõrra hea ka veinivalmistajana
alusel. Peale tavaliste veinide, leidub veel vahuveine, kuhu on kunstlikult gaasid sisse lisatud ning sampanjasid, kuhu on mullid looduslikult sissetekkinud. Kindlat veinitrendi on tänapäeva ühiskonnas raske määrata. Seda sellepärast, et inimeste maitsed on erinevad, teisalt aga seepärast, et erinevad veinid kuuluvad erinevatesse hinnaklassi. Sagel tuleb ette, et kui ühe veinipiirkonna hinnad tõusevad, siis hakkavad veinigurmaanid endale uusi lemmikveine otsima ning seega kaotab varasem piirkond tähtsuse. Veinituristidele on kindlasti oluline veini kvaliteet, piirkonna atraktiivsus ning rahalised väljaminekud. Kindlasti on iga piirkonna jaoks oluline meelitada võimalikult palju uusi kliente ning võõrustada korduvkülastajaid. Seepärast on oluline igat veinireisi võimalikult atraktiivselt reklaamida ning kliente kuninglikult kohelda. Kui inimene saab reisilt hea kogemuse, võib see olla uue trendi alguseks
Barcelona kui ka Tarragona maakondi. See on üks uuendusmeelsemaid ja liberaalsemaid veiniregioone Hispaanias ja seda nii tehnoloogia kui kasvatatavate viinamarjade poolest. Valmistatakse nii valgeid, punaseid kui ka rosé veine ning siin valmistatakse valdav osa Hispaania sampanja meetodil vahuveinist - CAVAst. Esimesed viinamarjataimed istutati Penedes'i piirkonda kreeklaste mõjuvõimu ajal. Hilisemad valitsejad ja veinigurmaanid, roomlased, muutsid aga Penedes'i üheks tuntuimaks Vana Maailma veinivalmistamise keskuseks. Möödunud aegadel oli Penede'sile iseloomulik Rancio (oksüdeeritud veini) tootmine, mille valmistamise meetod pärines rooma ajast. Suurtes, pooleldi maa sisse kaevatud savianumates hoiti veini seni kuni see muutus oma värvuselt tumedaks ja maitselt küpselt täidlaseks, meenutades oma jõulise eripäraga eelkõige karamelli või küpset Andaluusia sherry`t