Järgnes veinitehase rajamine Limmasoli lähistele. XX sajandi alguses valmis Haggipavludel suur brändi-destilleerimise tehas Limmasolis. Hiljem ühendati brändi tootmine ETKO veinitööstusega ja viimase nime all ollakse tegevuses tänaseni. Haggipavlu perekond omab täna veinitööstusi ka väljaspool Küprost. Kreekas Mantinias asuv Olympose veinitehas on keskendunud kohalikku Mantinia veini tootmisele Moschofilero viinamarjadest, samas valmib ka punane Nemea. KEO-Veinifirma, mis moodustati 1927 Küprose ärimeeste ettevõttena. Alguses lepiti kokku Haggipavludega, et vastastikku tulusatesse äridesse ei sekkuta, kuid veinitootmisest KEO-le ei piisanud ja 1935 alustati brändi destileerimist, mis ärritas Haggipavlut sedavõrd, et ta asutas ETKO. Tänaseks on KEO Küprose suurim tööandja(üle 600 töötaja), kes lisaks veinile ja brändile pruulib ka ainsat Küprose õllemarki KEO.
võrtsiga. Maitse poolkuiv, hästi mahlane piisava happega. Pisut pirnilimonaadi meenutav rahvalik-noortepärane jook (50.-) Egervin sotsialistlikul ajal loodud suurtootja, kelle toodang on aastaid olnud meie lettidel, kuid tänaseks kadunud. Veinikvaliteet on suurettevõttel omaselt ühtlane, kuid vähepõnev. Firma keldrites leidub laialdane kogu varasemate aastakäikude museaalveinidest, mis on huvilistele ostmist väärt. G.I.A. Egeri uue stiili musternäidiseid valmistav veinifirma, mille taga oli kohalik veinimeister Tibor Gàl, kes enne Ungarisse naasmist töötas pikka aega Toscanas, olles Ornellaia veinimeistriks. Tänaseks meie seast paraku lahkunud. György-Villa Hungarovini modernne ja kvaliteetne veiniseeria. Saanud oma nime Budafokis kunagiste veiniaedade keskel asuva villa järgi, mille kaupmees György Döry ehitas oma armulesele 1867.aastal jõulukingiks. Praegu on seal veinikeldrid, veinikultuurimuuseum ja õppekeskus
ning kohalikku miljöösse sobiva mulje. Portugalis elatakse põhimõttega, kus üheks põhiliseks väärtuseks on mugavus. Näiteks Porto linnas ühe peamise turismitänava kohal rõdudel massiline pesu kuivatamine ei olnud mingi patt ega paistnud kedagi häirivat. Portugalist rääkides ei pääse loomulikult mööda ka veiniteemast huvitava maitseelamuse saab lõpuni kääritamata toorveinist, korraliku veini tegemine on lausa omaette teadus. Huvitav käik oli ka ühe veinifirma peakontorisse-muuseumisse, kus suurel kinolinal näidati firma ajalugu ja veinide valmimist. Tutvustati veinikeldrit ning anti proovida erinevaid marke. Ja seda loomulikult tasuta, lootuses leida uusi, selle firma jookidest vaimustuvaid veinisõpru. Konkurents on tihe, sarnaseid veinikeldreid on ka teistes Euroopa maades ja väljaspoolgi. Restoranis kohalikke roogasid proovides tuli tunnistada, et täitsa sobilikud ka Maarjamaa inimestele
annaabi.ee 
