"SINDRINAHKSES KASUKAS" Anne Kahro kirjutatud raamat ,,Sindrinahkses kasukas"on teos, mis räägib huvitavalt Urmas Sisaski kujunemisest muusikuks ning ta eluloost. Raamat annab ülevaate Urmas Sisaski kujunemisperioodist, tema noorpõlvest. Urmas Sisask sündis 1960.aastal Endel Sisaski ja Mai Sisaski esimese lapsena. Urmas paistis juba noorena silma oma omapärasuse ning andekusega. Raamat rõhub eelkõige tema omapärasusele ning veidrusele. Urmas ei jäänud ainsaks lapseks, peagi sai ta endale veel ka õe kellele pandi nimeks Lea. Õe Leaga oli tal lapsepõlves väga tihe side, lapsed said hästi läbi ja hoidsid teineteist. Mõlemad olid iseloomult tembuviskajad ja laisklejad. Urmase vanemad lahutasid, ema abiellus uuesti ja tal sündis veel kaks last - poeg ja tütar. Urmas kaotas varajases nooruses õnnetuse tõttu kõnevõime ning hiljemgi kui kõnelema
madalseisu. See aga paneb Bridgeti enda eest hoolitsema ja oma probleemidega tegelema. Üldiselt on Bridget huvitatud rohkem teiste, eriti oma laste heaolust, kuid nagu raamatu jooksul lugeda saab, siis võib ta vajadusel ka enda eest välja astuda. Oma minevikus, varasemates raamatutes, see nii aga ei olnud. Ümbritsevas maailmas kipub Bridget otsima pigem halbu külgi, kuid tänu oma heale huumorile ja vahel esinevale veidrusele suudab ta ka hallis päevas päikest näha. 5. Ülevaade olulisematest kõrvaltegelastest Olulisemateks kõrvaltegelasteks on Bridgeti lapsed, William ehk Billy ja Mabel, Bridgeti sõbrad, kes lugejale tuttavad ka varasematest raamatutest, Bridgeti meestuttavad, Roxter ja hiljem ka hr. Wallaker, teised lapsevanemad laste koolist ja inimesed, kellega Bridget kohtub, kui töötab filmistsenaariumi kallal.
Seega needsamad abinõud, mis teevad Rousseau mudelis demokraatia instrumentaalses mõttes kaitstavaks, teevad ta ka seesmiselt ebasoovitavaks. Parandatud vormis võib see mudel saavutada võrdsuse, kuid mitte vabadust sellisel kujul, nagu meie seda tunneme ega ka mitte pluralismi ega mitmekesisust. Hind, mida meil tuleb üldise tahte eest maksta, on liiga kõrge. Rousseau süsteem vajab niisiis parandamist. Ja tegelikult võime nende kriitikate valguses osutada veel ühele veidrusele Rousseau ideaalses politeias, mis on senises arutluses jäänud märkimata. Selleks on tõelise poliitilise osaluse määr, mida Rousseau lubab. Ehkki Rousseau kodanikke kutsutakse regulaarselt hääletama, näib ta mõnevõrra paradoksaalselt mitte pooldavat nende liiga aktiivset osavõttu poliitikast. Esiteks, nagu nägime, ei poolda ta demokraatlikku assambleed, ja teiseks, eeldus, et üksmeele teel on takistuseks vaid
Nt Hollywoodi filmid nii USA-s kui Eestis. PM-likku kirjandust iseloomustab ka temaatilist, stilistiliste ja sisuliste erinevuste kadumine: vähenevad ja kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel, seda nii kirjanduses tervikuna kui ka žanride lõikes. („Sügisballis” Laura seebikad, ameerika jope, õhupall). Urbanism (orienteerumine suurlinnadele). Riigipiiride kadumisega kerkivad kultuurikeskustena esile suurlinnad, kus leidub ikka publikut igasugusele veidrusele. See on ka põhjuseks, miks suurlinn on ka PM-s raamatute, filmide jne sagedasim tegevuspaik. („Sügisball”) Tehnoloogilisus. Uus tehnoloogia toob kaasa inimese võõrandumise iseendast, üldinimlikust. Teisest küljest pakub aga tehnoloogilisus dehumaniseerumisele alternatiivi: luuakse uus inimesekäsitus ja pikemas perspektiivis võib vana arusaam inimesest üldse kaduda, koos sellega ka kogu dehumaniseerumise probleem. (Laura telekavaatamine).
annaabi.ee 
