mahendab piire äärmusliku rikkuse ja vaesuse vahel ning muudab rootslased tüütult enesega rahulolevaks. Lühidalt on mõõdukus Rootsi Mudeli alustala. Patriotism Kogu maailmas koonduvad inimes oma rahvuslipu alla, väljendades oma rahvuslikku väärtust ja ühtekuuluvustunnet. Rootslased irvitavad avalike patriootlike manifestide üle mingi riidetüki ümber. Nad lihtselt unustavad, et tegelikult on nemad maailma kõige enam lipuga vehkiv rahvus. Kuna Rootsi sini- kollast lippu võib näha kõikjal aedade lipuvardas, postkaartidel, sünnipäevatortidel, jõulupuude okstel. Lipuvärve jäljendatakse küünaldel ja salvrätikutel, pudelisiltidel ja küpsistekarpidel isegi Rootsi firmade logodel. Rootslaste jaoks on rahvuslipp eelkõige silmarõõmustav taust, mis ei õhuta inimesi sõtta minema, vaid hoopis niitudele piknikule. Käitumine Rootsi naise stereotüüp: ilus, omab oma arvamust ja räägib kolme keelt
Metssiga tunneb end talvel hästi niiskemas kuuse alusmetsaga puistutes, kus lumi õhem. Kevadest alates käivad kärssninad ka põldudel ja heinamaadel, vahel koguni suvilaõuede muru ,,kündmas". Karja tegutsemist märgivad songimis- ja magamiskohad ning neid ühendavad rajad. Kerge on märgata emiste poolt kuuseokstest, samblast ja kulust kokku kuhjatud poegimispesi. Täiskasvanud kuldid hoiduvad tavaliselt omaette. Ootamatul häirimisel kostab pahura eluka urahtus ja muidu rõõmsalt vehkiv saba tõuseb vupsti püsti. Põder on põhjamaade tingimustele hästi kohastunud ja siin pärast jääaega pidevalt kohal olnud. Välimusele omased on alt heledamad kõrged jalad, pikk koon, hallikas- kuni mustjaspruun kere. Pullidel kasvavad igal suvel uued, talveks heidetavad sarved. Karvane nahalott kurgu all on neil suurem kui vasikail ja põdralehmadel. Metsas leiab põtrade tegutsemisest toitumisest sarvedega
kirjeldavad ka küsimusega seotud asjaolusid. 5 Teiste autorite9 arvates on küsimus ammendavalt kirjeldatav küsija kavatsuste (intentsioonide) kaudu. Vastaja peab õige valiku tegemiseks mõistma mitte üksnes võimalike vastuste hulka, vaid ka küsija kavatsusi, miks küsija küsimuse esitas. Kui nt pimedal tänaval tuleb mulle vastu relvaga vehkiv isik ja küsib, kas mul raha on, siis sisaldab see küsimus ka kavatsusi, mida keeleliselt otse ei väljendata, vastuseks pole mitte ,,Ei" ega ,,Jah", vaid see, kas ma olen nõus raha loovutama või mitte. Küsimused on kavatsuslikud üksused, mis ei ole keelest sõltuvad, need isegi pruugi alati olla väljendatavad keele vahenditega, siis kui ma ei oska öelda, mida ma teada tahan. Küsimuste liigitamine märgise alusel on jätkuvalt filosoofilise diskussiooni objekt,
annaabi.ee 
