Elu otsingud Marsil Marssi on peetud pikka aega planeediks, kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimestiku vegetatsiooniga. Eriti tugevdas seda arvamust nn. kanalite avastamine G. V. Schiaparelli poolt 1877. a. Kanalid oma korrapäraga näisid kindlalt olevat marslaste kätetöö. Neid õnnestus koguni fotografeerida, kuid osa Marssi vaadelnud astronoome pole kanaleid iialgi näinud. Taimestikule näisid viitavat ka Marsi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. a. alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud argumendid ümber
km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb ühe Marsi-ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi -- nii näib see kuu liikuvat Marsi-taevas läänest itta, vastupidiselt Päikesele. Teine, umbes poole väiksem Deimos, on 20 000 kilomeetri "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast. Marssi on peetud pikka aega planeediks, kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimestiku vegetatsiooniga. Eriti tugevdas seda arvamust nn. kanalite avastamine G. V. Schiaparelli poolt 1877. a. Kanalid oma korrapäraga näisid kindlalt olevat marslaste kätetöö. Neid õnnestus koguni fotografeerida, kuid osa Marssi vaadelnud astronoome pole kanaleid iialgi näinud. Taimestikule näisid viitavat ka Marsi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. a. alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud argumendid ümber
kõrgusel planeedi pinnast ja teeb ühe Marsi-ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi -- nii näib see kuu liikuvat Marsi-taevas läänest itta, vastupidiselt Päikesele. Teine, umbes poole väiksem Deimos, on 20 000 kilomeetri "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast. Marssi on peetud pikka aega planeediks, kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimestiku vegetatsiooniga. Eriti tugevdas seda arvamust nn. kanalite avastamine G. V. Schiaparelli poolt 1877. a. Kanalid oma korrapäraga näisid kindlalt olevat marslaste kätetöö. Neid õnnestus koguni fotografeerida, kuid osa Marssi vaadelnud astronoome pole kanaleid iialgi näinud. Taimestikule näisid viitavat ka Marsi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. a. alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud argumendid ümber
puhtgeoloogiliste moodustistega. Nii sellele kui ka kõigile teistele väidetele on oletatavate elujälgede leidjad kõvasti vastu vaielnud. Poleemikat jälgides on selge, et lõplikku otsust on selles küsimuses ikka veel vara teha. Võib vaid nentida, et esialgne optimism on taandunud. Elu otsingutest Marsil I Eellugu Marssi on peetud pikka aega planeediks, kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimestiku vegetatsiooniga. Eriti tugevdas seda arvamust nn. kanalite avastamine G. V. Schiaparelli poolt 1877. a. Kanalid oma korrapäraga näisid kindlalt olevat marslaste kätetöö. Neid õnnestus koguni fotografeerida, kuid osa Marssi vaadelnud astronoome pole kanaleid iialgi näinud. Taimestikule näisid viitavat ka Marsi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. a. alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud argumendid ümber
*vaheltharimine 3-6lehe faasis 12cm sügavuselt, teine vaheltharimine 2 nädalat hiljem kui taimed on 60-70cm kõrgused ning siis juba madalamalt. *keemilist umbrohutõrjet kasutades vaheltharimise arv väiksem *koristamine seemneks kui taimik on täisküpsusfaasis. Siloks kui terad on piim-vahaküpsuses enne öökülmi. Hirsi kasvatamine *Hirsitang on suure valgu ja rasvasisaldusega . *Terade ja tangu tootmise jäägid on hea sööt loomadele, samuti põhk . *Lühikese vegetatsiooniga kultuur , hea kattevili heintaimedele. *Üks kõige põua- ja kuumakindlamaid teravilju . *Haigus ja kahjurikindlus kõrge. *Maailmas kasvatatakse 40-50milj hektaril, peamiselt aafrikas ja aasias. Parimad saagid 2,5-4 t/ha . Kasvutingimused: Soojus.minimaalne idanemistemperatuur on 8-10 kraadi , optimaalne 20kraadi. kasvuajal optim. temp 18-23 kraadi . Niiskus.Transpiratsioonikoefitsent 200-250. Juurtel erakordselt suur veeimemisvõime. Tugeva põua korral kasv peatub. Valgus
vana). Raieküpsetes arukaasikutes võib boniteet 2,3. Külmakindel, kuid tundlik Kliima suhtes vähenõudlikud, taluvad kasvava metsa tagavara ulatuda 300-450 tugevate kevadiste hiliskülmade suhtes. madalaid temperatuure. Mõned hilise tm/ha. Valguslembene. eelistab viljakaid, niiskeid vegetatsiooniga liigid kannatavad Puit on tugev, heade tehniliste omadustega, muldi, kuid võib edukalt kasvada ka varakülmade tõttu. Juurestik on hästi elastne, läikiv, hästi poleeritav, tihe. Puitu ammendatud põlevkivikarjääri arenenud ja tungib võrdlemisi sügavale, kasutatakse saetööstuses (siseviimistlus), puistangutel, liivadel (Luidja lepik) jne.
laiad. Lehised on varapuhkevad (aprillis, mai alguses). Käbid valmivad õitsemisaasta sügisel, seeme variseb samal sügisel või järgmisel kevadel. Tühjad käbid jäävad puudele 2-3 aastaks. On heitlehised okaspuud. Enamik lehiseliike on väga valgusnõudlikud. Kliima suhtes vähenõudlikud, taluvad madalaid temperatuure. Mõned hilise vegetatsiooniga liigid kannatavad varakülmade tõttu. Juurestik on hästi arenenud ja tungib võrdlemisi sügavale, tormikindlad. On okaspuudest üks produktiivsemaid ja kiirekasvulisemaid. Puit tugev (üks tugevama puiduga okaspuid siinses kliimavööndis) ja väga vaigurikas, mistõttu on puit ka väga vastupidav mädanemisele. Eestis
annaabi.ee 
