Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke. 5. Gastrulatsioon Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust Täpsemalt: 1) Kirjelda konna gastrulatsiooni Hall sirp/marginaaltsoon, pudelrakud/invaginatsioon, vegetaalne rotatsioon/IMZ (involueeruv marginaaltsoon), blastopoori (üla, ala, külghuul)- millised struktuurid läbi nende tekivad, arhenteroni teke/involutsioon, ektodermi teke/epiboolia, rebukork 2) Kirjelda linnu gastrulatsiooni Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Ürgjuti teke ja funktsioon (Kolleri sirp, Henseni sõlm, ürgjutt(pea,
Nt imetajate ja lindude hüpoblasti/ primitiivse endodermi teke. Epiboolia ehk kattumine: kui rakukiht katab teise rakukihi. Väiksemad rakud (mikromeerid) liiguvad üle suuremate (makromeerid) ja katavad need. Rakud liiguvad mitmekesi, mitte üksikult ja toimub embrüo sügavamate kihtide kinni ehitamine. Nt ektodermi teke kahepaiksetel, okasnahksetel ja mantelloomadel. Täpsemalt: 1) Kirjelda konna gastrulatsiooni Hall sirp/marginaaltsoon, pudelrakud/invaginatsioon, vegetaalne rotatsioon/IMZ (involueeruv marginaaltsoon), blastopoori (üla, ala, külghuul)- millised struktuurid läbi nende tekivad, arhenteroni teke/involutsioon, ektodermi teke/epiboolia, rebukork Konnal algab gastrulatsioon halli sirbi piirkonnast. Seal hakkavad moodustuma pudelrakud ning invaginatsioonil moodustatakse embrüo pinnal blastopoori ülahuul (ehk dorsaalne huul). Seejärel toimub sisemiste marginaalrakkude involutsioon, nad
tekke induktsiooni eest amfiibide embrüos ja algatab gastrulatsiooni; selle moodustavad neelu endoderm, pea ja seljakeeliku mesoderm ning blastopoori ülahuul pudelrakud/invaginatsioon - pudelrakkude moodustumisega marginaaltsoonis algab gastrulatsioon amfiibis; need on kõige dorsaalsemad vegetatiivse pooluse rakud, mis tungivad teiste rakkude vahele - see põhjustab pudeli/kolvi kuju vegetaalne rotatsioon/IMZ (involueeruv marginaaltsoon) - algab 2h enne pudelrakkude ilmnemist; rotatsioon lükkab tulevase neelu endodermi rakke blastotsööli külge pidi embrüo sisse animaalse pooluse suunas, tõmmates kaasa ka pea mesodermi ja seljakeeliku mesodermi rakke; IMZ e involuting marginal zone koosneb tulevase neelu endodermi, pea ja seljakeeliku mesodermi rakkudest blastopoori (üla, ala, külghuul) - ülahuul - moodustub
ülahuul/dorsaalne huul, pudelrakkude invaginatsioon; marginaaltsoon) Vegetatiivne rotatsioon (algab 2h ennem pudelrakkude ilumumist): Rotatsioon lükkab tulevase neelu endodermi rakke blastotsööli külge pidi embrüo sisse animaalse pooluse suunas, tõmmates endaga passiivselt kaasa ka pea mesodermi ja seljakeeliku mesodermi rakke. IMZ – involuting marginal zone: koosneb tulevase neelu endodermi, pea mesodermi ja seljakeeliku mesodermi rakkudest Vegetaalne rotatsioon aitab kaasa arhenteroni (ürgsoole) moodustumisele. Pindmised marginaaltsooni rakud tõmmatakse vegetaalse rotatsiooni käigus sisse, millest formeerub arheneteroni endodermaalne vooderdus. Marginaaltsooni rakud, mis läbivad dorsaalse blastopoori ülahuule, liiguvad sissepoole kasutades involutsiooni, rulludes piki välimiste rakkude sisepinda. Vegetaalne rotatsioon määratleb järjekorra kuidas erinevad rakupopulatsioonid sissepoole läbi blastopoori liiguvad
annaabi.ee 
