pilkelaul; Tentsoon (tenso, partimen, jeu-parti)- vaidluslaul, tavaliselt kahe reaalse või kujuteldava tegelasega, väga erinevatel teemadel, domineerib siiski armastusteema; Ristisõjalaul (chanson de croisade)- ristikäigu kirjeldus või üleskutse ristisõjaks; Itk (planch, planctus, lament)- konkreetse isikuga seotud leinalaul; Alba (alba, aube)- koidulaul, valvav teener manitseb hommiku saabumisel kallima juures ööd veetvat rüütlit; Sereena (serena)- õhtulaul, rüütel palub daamil endale uks avada; Pastoraal (pastorela)- rüütli ja karjusneiu armastuslaul; Romanss (romanza)- rüütli ja daami armastuslaul; Ballaad (balada, dansa)- tantsulaul tavaliselt koori refrääniga. Vanasti oli rüütellikkus see, et rüütel pidi olema aus, õilis ja ustav oma isandale, vapper, õiglane ja helde, võitlema paganate vastu (kui kristlane), olema seltskonna hingeks lossis (tundma
sageli satiiriline pilkelaul; TENTSOON (tenso, partimen, jeu-parti)- vaidluslaul, tavaliselt kahe reaalse või kujuteldava tegelasega, väga erinevatel teemadel, domineerib siiski armastusteema; RISTISÕJALAUL (chanson de croisade)- ristikäigu kirjeldus või üleskutse ristisõjaks; ITK (planch, planctus, lament)- konkreetse isikuga seotud leinalaul; ALBA (alba, aube)- koidulaul, valvav teener manitseb hommiku saabumisel kallima juures ööd veetvat rüütlit; SEREENA (serena)- õhtulaul, rüütel palub daamil endale uks avada; PASTORELL (pastorela)- rüütli ja karjusneiu armastuslaul; ROMANSS (romanza)- rüütli ja daami armastuslaul; BALLAAD (balada, dansa)- tantsulaul tavaliselt koori refrääniga.
Valgu ja A. Realo poolt koosataud raamatus ,,Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis" (2004) on muuhulgas lood ka kahest soome tüdrukust, Minnast ja Hennast, kes kõige kiuste omandavad kõrgharidust Eestis, Tartu Ülikoolis. Mõlema noore naise ettekujutus Eestist enne siiatulekut lähtus peamiselt Soome meedias liikuvatest stereotüüpidest, mille kohaselt eesti mehe põhiliseks elukutseks olevat kurjategija ning eesti naine veetvat oma aega lihtsalt kergemeelselt käitudes. Minna mainib, et tema arvates olevatki põhilisteks väärarusaamade ja mõistmatuse tekitajateks eestlaste ja soomlaste vahel just stereotüüpsed hoiakud. Nii Minna kui Henna leiavad, et võrreldes soomlastega on eestlased rohkem kollektiivne kui individualistlik rahvas, mis ilmselt on kommunismi-aegne pärandus. Nõukogude Liidu mõju olevat tüdrukute sõnul näha veel tänapäevalgi- eesti inimesed olevat passiivsed ja
olid suhted mitte üksnes paavstiga, vaid ka mitme kardinaliga.) Sündsuse mõttes pandi Vannozza mehele, sest naisel tuli liikuda ka kõrgilmas, kuid emanda tegelik elu oli roomlastele secret de polichinelle6. Lucrezia oli juba lapsena kiindunud oma venda Cesaresse. Kaht nägusat last nähti ikka ja alati koos. Mõlemasse lapsesse oli kiindunud ka laste isa. Rodrigo Borgiast sai paavst Aleksander VI 1492. a, kui Lucrezia oli 12 aastat vana. Peagi levisid imelikud kuuldused: ilus Lucrezia veetvat öid isa või vennaga või siis mõlemaga koos. Cesare Borgia ägestus alati, kui Lucrezia võõrastega paavstilossi koridorides vestles. Ka isale oli tütre võõrastega flirtimine vastumeelt. Kui neiu tabati kord teener Perottoga kardinate taga suudlemas, olid nii Lucrezia isa kui ka vend endast täiesti väljas. Möödus nädal, siis teine. Kogu paavstiloss nägi, et Lucrezia on rase. Cesare, kohanud koridoris Perottot, kargas noormehele rusikatega kallale.
mis ütlesin. OPHELIA: Kõik lukustasin mällu ning selle võtit hoian enda käes. Kallistavad. LAERTES: Head tervist teile! Lahkub. POLONIUS: Ophelia, mis asjast ta siis rääkis? OPHELIA: Prints Hamletist, te ärge pange pahaks. POLONIUS: Või nii? See polegi nii halb. Ma olen kuulnud, et ta sageli nüüd veetvat aega sinu seltsis, kui see on nii ja nii sest ette kanti, siis pean küll ütlema, et... Mis teie vahel on? OPHELIA: Ta juba mõnda aega on andnud märku tundeist minu vastu küll. POLONIUS: Häh, tundeist! Kõneled kui rumal laps, kel pole ohust õiget aimugi. Ta tundeid, nagu ütled, usud ka või?
annaabi.ee 
