Kalahari kõrb (Lühireferaat) Marianna Golovina 8.c klass Kalahari kõrb (looduspiirkond) asub (Aafrika maailmajaos) Lõuna-Aafrika siseosas. Asub Lõuna-, Namiibia- ning Botswana Aafrika riikide piirkonnas. Kalahari kõrbe pindala on ligi 930 000km2 ning ulatub lõunas kuni Oranje jõeni. Kalahari kõrb on üks palavamaid ja metsikumaid kogu maakeral. Novembris, Lõuna-Aafrika palavaimal kuul- novembris, jäävad veetuks Kalahari kaevud ning kuivavad puudki. Kalahari temperatuur võib ulatuda kuni 40°C , keskmaksimaalne temperatuur- 29°C, aga keskminimaalne 12°C. Öösel kiirgub aga soojus tagasi ning atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Aurustumine- 3 000mm. Sademete hulk on 150mm (lõunas) ning 1000mm (põhjas) aastas. Üldiselt aga, alla 250mm aastas. Kõrbe tekkepõhjuseks on püsiv kõrgrõhkkond ja ka mandrit ümbritsevate ookeani hoovuste mõjul
Vihmaperioodil võib imetleda värvikirevate lillede rikkust. Loomade võimalused ellu jäämiseks sõltuvad oskustest vihmaperioodi ära kasutada, sest siis on toit kätte saadav suurtes kogustes. Enamik rohusööjaid loomi toob oma järglasi ilmale just sellel ajal. Temperatuur võib Kalahari kõrbe lõunaosas ulatuda kuni 47 kraadini. Kõigis kõrbetes langeb öine temperatuur palju ning haruldased ei ole ka öökülmad. Lõuna-Aafrika palavaimal kuul, novembris, jäävad veetuks kõik Kalahari kaevud ja kuivavad ka puud. Kõik elav püüab lõõskavaist liivadest lahkuda. Jäävad ainult iidsed Aafrika asukad-busmanid. 2 Taimestik ja loomad Kalahari kõrbe taimestikuterritoorium lõpeb lõunas puisrohtlatega ja põhjas savannidega. Põhja osas kasvavad suured ja kõrged puud (baobabid, eebenipuud ja viigipuud) ning maa on kaetud suuremalt osalt rohuga. Lõunas, aga ümbrus kuiveneb ja
rohkem kui tavalistes kõrbetes. Kuumuski ei tõuse siin üle 45°C. Põhjas hõre mets ja savann , lõunas poolkõrb ja kuni 100 meetri kõrguste luidetega kõrb. Taimi ja loomi on rohkem kui igas teises kõrbes. Loomadest kohtab siin jaanalindu, saakalit, munamadu ja muid loomi. Paljud taimed on siin kohastunud vett juuremugulatesse koguma. Kõrbeelanikud ja loomad on sellest teadlikud ning kaevavad neid mugulaid kuival ajal. Novembris, LõunaAafrika palavaimal kuul, jäävad veetuks Kalahari kaevud ning kuivavad puudki. Kõik elav, olgu ta loom või lind, püüab lõõskavaist liivadest lahkuda. Jäävad ainult inimesed, iidsed aafrika asukad busmanid (hollandi keelesvõsainimesed). Nad elavad Kalahari ja Namibi kõrbes. Kõrbes elavad nad praegugi nagu nende eellased tuhandeid aastaid tagasi kütivad ulukeid, korjavad kõike suupärast, mida kõrb pakub: metsikute puude vilju, pähkleid, marju, erilisi liivamaade metsikuid arbuuse.
meres. Üldiselt soovitatakse kallitest Sharm el Sheikh ja Hurghada kuurorditest eemale hoida ja põrutada hoopis backpackerite (seljakotirändurite) mekasse - Dahabi, kus korallriff algab kõigest paarikümne meetri kauguselt kaldast - Siwa oaas ja dziibiretked Sahara kõrbesse. Kuigi suurt osa Egiptusest katab Sahara kõrb, on kauneid liivaluiteid väga vähe. Selleks peab ikkagi sõitma päris Liibüa piiri äärde Siwa oaasi, et näha ilusat kõrbe. Mujal laiuvat võiks nimetada veetuks ja viljatuks, päikese käes lõõskavaks tühermaaks. - Karnaki, Luxori ja Abu Simbeli templid. Need on tõelised kultuuripärandid ja kindlasti väga huvitavad vaadata. Eriti hämmeldus tekitav on see, et templitel on ikka veel kohati säravad värvid. - Felucca (purjepaat) reisid pikki Niilust Luxoris ja Assuanis. - Kuningate ja kuningate oruga Luxori lähedal. Seal võib külastada hauakambreid ning vaadata huvitavaid seinamaale kambrites ning osades neidt tutvuda ka muumiatega.
annaabi.ee 
