maailmarekordeid kuulub, aga meie metsasus, hõre asustus ja vaid ühe põlvkonna jooksul toimunud kultuuriline mälukatkestus on suhteliselt erakordsed. Valdur Mikita kahandab meie nüüdisaja rahvusliku idealismi defitsiiti. Mikita käsitlus on avar, terviklik, kokkuvõte kõigest, mida nimetame põliseks. Ta täidab ära tühimiku, likvideerib distantsi, mis on hakanud tekkima kortermajas oma nooruse veetnu ja tema vanavanemate vahel, kes viimati teadsid veel mahlakaid ütlemisi ja mõnd rahvalikku lorilaulugi. Tegelikult oleme otsinud, kuid pole leidnud selgitust oma identiteedile, kõikudes riigirahva ja orjarahva, loodusrahva ja linnarahva, soome-ugriliku ja lääneliku kultuuritunnetuse vahel. Mikita seob need tunnetused ja erinevate meelte osa selles kenasti tervikuks kokku ja annab seega võimaluse end hästi tunda ka neile, kel tundus, et kaunis
Eestlased suutsid rahvusliku ellujäämise nimel luua Nõukogude ajal edukalt toiminud seltsiliikumise ja selle laineharjal trooninud laulupeotraditsiooni. Seltsiloome oli eestlastele üks oluline mehhanism võõra ideoloogiaga toimetulekuks. Venekeelse elanikkonna suhe kodanikuühiskonnaga on Eestis mõnevõrra teistsugune. Indust- riaalobjektidele saabunuile, garnisonides kasvanuile, ametiühingu tuusikutega vaba aega veetnu-tele on kodanikualgatuse mõte võõravõitu. Nende identiteedihoidmise võrgustikuks on kujunenud pigem Moskva patriarhaadi meelne vene kirik. Valitsusliidu programm aastateks 2007–2011 pidas riigi arengus oluliseks kodaniku-ühiskonna tugevnemist ja luges kodanikuühendusi valitsuse partneriks Eesti edendamisel. Valitsus kavatses pidada riigi tasemel tegutsevate kodanikuühendustega aktiivset dialoogi. Eesti ei saa endale demograafilistel põhjustel lubada riigiaparaadi suurendamist
Eestlased suutsid rahvusliku ellujäämise nimel luua Nõukogude ajal edukalt toiminud seltsiliikumise ja selle laineharjal trooninud laulupeotraditsiooni. Seltsiloome oli eestlastele üks oluline mehhanism võõra ideoloogiaga toimetulekuks. Venekeelse elanikkonna suhe kodanikuühiskonnaga on Eestis mõnevõrra teistsugune. Indust- riaalobjektidele saabunuile, garnisonides kasvanuile, ametiühingu tuusikutega vaba aega veetnu- tele on kodanikualgatuse mõte võõravõitu. Nende identiteedihoidmise võrgustikuks on kujunenud pigem Moskva Patriarhaadi Vene Õigeusu kirik. Juba Valitsusliidu programm aastateks 2007–2011 pidas riigi arengus oluliseks kodanikuühiskonna tugevnemist ja luges kodanikuühendusi valitsuse partneriks Eesti edendamisel. Valitsus kavatses pidada riigi tasemel tegutsevate kodanikuühendustega aktiivset dialoogi
annaabi.ee 
