· Lipaas eemaldab rasvaplekke · Amylaas eemaldab tärklisesisaldusega mustust 4. Valgendavad ained ehk perboraadid · Eemaldavad üle 60 C vees valgendamist vajava mustuse 5. Valgendav aine ehk TAED (Tetra asetyyl etyleen diamiin) · Alustavad valgendamist jub 40 C vees, kusjuures valgendavad aine hajuvad looduslikult 6. Color ained ehk PVP Polyvinylpyr rolidon · Toimivad kõikidel veetemperatuuridel · Väldivad vette sattunud värvi ja mustuse tagasiimendumist tekstiilile · Väldivad värvi eemaldumist ja tekstiili halliks muutumist 7. Värvide säravamaks muutjad ehk kirgastajad · Paranduvad pesus kulunud värve · Aitavad säilitada algseid värve 8. Kaitsjad ehk kolloid CMC · Ei lase lahtiligunenud mustusel imenduda taas riidele 9. Korrosioonivastased ained · Kaitsevad pesumasina alumiiniumi- ja kergmetallosi
kus mingid meelevaldsed kalakogused päevade, hüljeste arvu ja pahatihti ka letihindadega läbi korrutatakse, et kirjeldada hüljeste kahju kalandusele. 20 Märgise sensorite hulka kuulub ka termomeeter, mis esmapilgul võib tunduda tarbetu lisaseadmena. Et aga hülged sukelduvad vaevata Läänemere kõige sügavamatesse osadesse, on nende korjatud veetemperatuuridel kindlasti teaduslik väärtus mereuurijate jaoks. Näiteks, kuivõrd Läänemeri on ilmselt väga tundlik kliimamuutuste suhtes, tuleb kindlasti kasuks teave selle kohta, kuidas muutuvad olud aastaajati eri sügavustel.5 5 Jüssi, Mart. 2009. Hülgete jälg vees - Eesti Loodus nr 12 21 Kokkuvõte Eesti vetes elavad, poegivad, kasvavad ja surevad hülged on osa meie kultuurist. Ei oma tähtsust,
Rüsijääs ja püsijääkatte korral on traalpüük võimatu. Kolmas looduslikuk mõjutegur on seotud püütavate kalaliikude (kilu ja räime) sesoonsete bioloogilste iseärasustega. Esiteks on kalade jaotumine seotud nende füsioloogilise seisundiga ja näiteks II kvartalis on räim suures osas traalpüügipiirkondadest lahkunud rannikumerre kudema. Traalpüük võib muutuda ebaefektiivseks. Suvel, kõrgetel veetemperatuuridel on aga nii räim kui kilu aktiivselt toituvad ja nende seedeorganid on väga kergelt riknevad juba püügi ajal, rääkimata pe´ale saagi pardale võtmist. Seetõttu võib suvel sageli juhtuda, et räime ja kilu traalpüük tuleb peatada puht tehnoloogilistel kaalutlustel, sest püütava kala kvaliteet ei luba teda kasutada inimtoiduks töötlemiseks.