varjepaikade olemasolu (elupaigad liivakarjäärides, rannikuluidetel, hooldamata rannaniidud, mahajäetud kalakasvatustiigid, kultuurrohumaad). Kõre vajab avaraid päikesepaistelisi alasid luited ja liivakud või karjatatavaid ranna- ja looniitusid. Rohe-kärnkonn päikesele avatud liivaste ja madala taimestikuga alade liik. Viibib vees vaid kudemisperioodil. Mudakonn vajab nii maismaa- kui ka vee-elupaika. Vee elupaik: kaladeta selge veega seisuveekogud, madala veetaimestikuga, laugete kallastega(madal kiiresti soojenev vesi), päikesepaistel. Maismaa elupaik: kergesti kaevatava pinnase olemasolu. Väldib kivist pinnast ja asustab pigem kergete muldadega alasid. ROHELISED KONNAD iseloomulik veeline eluviis. Tiigikonn asustab väiksemaid mageveekogusid (nt väikejärved, tiigid, kraavid, kopra üleujutusalad, turbaaugud, karjääriveekogud). Talvitub maismaal, kaevab endale kaldaäärsesse pinnasesse uru, ülejäänud aja elab vees.
Nende toitumine bakteritest ongi peamine tee, kuidas toitained ja energia hakkavad mööda toiduahelat ülespoole liikuma. Erinevalt paljudest teistest veekogudest söövad Võrtsjärves baktereid valdavalt ripsloomad- ligi 30 korda rohkem, kui viburloomad (Kisand & Zingel, 2000). Võrtsjärve pideva veemassi segunemise tõttu on bakterplankton nagu ka teised plankton- organismid suure osa aastast kogu järves enam-vähem ühtlaselt jaotunud. Erandiks võivad olla tiheda veetaimestikuga osad, eriti aga järve kitsas lõunaots. Tavaliselt ongi baktereid järve lõunaosas rohkem, järve kesk- ja põhjaosas nende hulk väheneb. Fütoplankton: Juba 1960. aastate lõpul oli Võrtsjärve vetikaid määratud kõigis ökotoopides kokku üle 500 liigi, varieteedi ja vormi. See hulk on tasapisi kasvanud. Kasvu põhjuseks on ühelt poolt uute liikide ilmumine planktonisse, teiselt poolt ka väga väikesearvuliste liikide juhuslik sattumine proovidesse
14. Hiinlaste haua tekkimislugu on rahvasuus mitmeti levinud, kuid tegelikult maeti Vapramäe jalamile kaks hiina rahvusest punaarmeelast, kes ründasid Eesti Vabadusvõitlejate soomusrongi Voika raudteesilla juures ja langesid 16. jaanuaril 1919 aastal. See on huvitav punkt ja veidi kummastav on sellist hauda niimoodi metsa seest leida (Joonis 1 eespool). 15. Imepisikesel lagendikul võib teha väikese peatuse, et vaadata alla jõele, nautida vaikust, kuulata veevulinat ja tutvuda veetaimestikuga, millest enimtuntavad on varsakabi ja kollane vesikupp. Ümbruskonnas ringi vaadates näeb võimsat vaatepilti puutüvedele keerduvatest humalatest ja kopra valitsevat jõudu puude üle. Puukännud on kui teritatud pliiatsid, tunnistades tummalt kobraste ülemvõimu. 10 Punkt tundub olevat pandud selleks, et tühja kohta täita. Pole näha humalat, kuigi on sügis peaksid humala surnud kasvud siiski näha olema. Siia on asetatud väike pink, kus
Reostusallika mõju arvutamine jõe vee omasustele Callp aine kontsentratsioon allpool reostusallikat Qjõgi, Qreostus - jõe ja reostusallika vooluhulk Cjõgi, Creostus jõevee aine kontsentratsioon ülalpool reostusallikat ja reostusallika aine kontsentratsioon Manningu valem: Vkesk = 1/n * R2/3 * i1/2 n-karedustegur R- hürdauline raadius i- lang Manningi karedustegur on vahemikus 0.03 (sirged ilma takistuseta voolusängid) kuni 0.15 (tiheda veetaimestikuga sängid). Järve veebilanss Qsisse + P + (Iinf) - Qvälja E (Iekst) +- A +- S = 0 Qsisse = Quuritud + Quurimata P-sademed veekogu pinnal - 17 - Iinf põhjavee infiltratsioon Qvälja väljavool E aurumine järve pinnalt Iekst eksfiltratsioon (esineb harva, põhiliselt karstialadel) A- akumulatsioon s- sidumatus T-K=0 T-tulu K- kulu
Jõesängi reguleerimiseks kasutatakse mitmesuguseid võtteid nagu süvendamine, õgvendamine, puhastamine ja kitsendamine. Vajalik reguleerimisvõte valitakse sõltuvalt kõrge veeseisu või ebasobiva kiiruse põhjustest. Sageli on neid põhjusi mitu ja siis tuleb kasutada ka korraga mitut reguleerimisvõtet. Jõe reguleerimise kõige lihtsamaks võtteks on jõesängi puhastamine. Seda saab kasutada siis, kui kõrge veeseis jões on põhjustatud voolusängi ummistustest sette ning veetaimestikuga. Veetaimestik: Võitlus veetaimestikuga on raske ja annab harva häid tulemusi, sest pärast mahaniitmist ta ei hävi, vaid kasvab uuesti. Alles siis, kui taimestik eemaldatakse koos juurtega, saadakse temast jagu. Kui veejuhtme puhastamine ei anna soovitud tulemusi, s.t. veeseis ka pärast veejuhtme puhastamist jääb kõrgeks, on tema ristlõike mõõted liiga väikesed. Sel juhul on vajalik seda veejuhet ulatuslikumalt reguleerida.
annaabi.ee 
