magneesium (Mg) ja molübdeen (Mo). 23. Trichodesmium on suuteline fikseerima lämmastikku, kuigi tal ei esine heterotsüste. Selle asemel moodustab kolooniaid, mille keskel on niidid nii tihedalt koos, et seal on võimalik tekitada anaeroobne keskkond, mida on vaja N-fikseerimiseks. 24. Lisaks euplanktilistele liikidele esineb mere litoraalis palju pseudoplanktilisi liike, mis satuvad sinna kas veekogu põhjast või veetaimedelt. 25. Enamasti fosfor ja N:P suhe limiteerivad fütoplanktonit, incl sinivetikafloorat magevees. 26. Eesti järvedest on määratud ligi 400 sinivetikaliiki, neist planktilise eluviisiga liike ~100. Eesti suurte jõgede fütoplanktoni liigiline koosseis on mõjutatud vastava veekogu fütoplanktoni liigilisest koosseisust, kust nad alguse saavad. Näiteks Emajõe fütoplankton on mõjutatud Võrtsjärve poolt. 27
Eesti järvede suurus, sügavus ja veereziim: · 50% Eesti väikejärvedest on kuni 3ha suurused · 75% Eesti uuritud väikejärvedest on madalamad kui 10m · 63% järvedest vahetub vesi 4 kord aaastas · Järvevee kõige suuremad temperatuurimuutused toimuvad sügisel ja kevadel. Järvede veereziim: · Erineva temperatuuriga vesi on erineva kaaluga ja kihistub raskuse järgi. · Vesi mille temp on +4kraadi on kõige raskem · Hapnikku tuleb järvevette õhust ja veetaimedelt , peamiselt vetikatelt. · Lagundajad kasutavad hapnikku oma elutegevusel ja seetõttu on järve põhjas hapnikku kõige vähem. · Mida rohkem on järves mineraalaineid , seda rohkem on taimi ja loomi · Huumusainete sisaldus määrab järvevee värvuse ja läbipaistvuse, mida enam huumusaineid, seda pruunim ja läbipaistmatum on vesi · Kõige suurem läbipaistvus 10, 1 m mõõdeti 1977.a. Nohipalu Valgjärves Kaldapiirkonna taimed: 1
veekogu põhja, kevadel aga tõusevad pinnale või hakkavad ujuma. Sõltuvalt aastaajalistest temp muutustest võib muutuda ka lehtede kuju ja ehitus. Paljude taimede välispind on kaetud limaga. Kui taimedel paiknevad lehed mitmes oleluskeskkonnas, esineb ka heterofüllia (?), seemned ja viljad levivad vee abil, ujuvad hästi ja pikaajaline veesolek ei kahjusta neid (vesipähkel, kookospähkel). Üleminekuks veetaimedelt maismaataimedele on helofüüdid. Need juurduvad vees, kuid suurem osa lehestikust on veest väljas. Helofüütidel esineb rohkelt õhulõhesid ka veest väljaulatuvatel leherootsudel ja vartel. Kohtades, kus veereziim on muutlik, on mõnedel taimedel välja kujunenud rida ökoloogilisi vorme, millest osa kasvab maismaal, teine osa aga vees. VEEKOGUDE TÜPOLOOGIA JA ARENG Olenevalt vee troofsusest e toitainesisaldusest, mis määrab hapnikureziimi ja seega elustiku,
Kui sellega kaasneb kestev tuulevaikus ja tugev järvede õitsemine, võib järves ka kesksuvel tekkida öösiti hapnikupuudus. Järved hakkavad jäätuma novembri lõpul, jääminek toimub umbes aprilli lõpul. Elutingimused järves Taimede ja loomade elu järves määrab ära: -toitainete hulk -hapniku hulk -päikesevalgus -veetemperatuur Kui järvevees on piisavalt toitu ja hapniku, on selle elustik rikkalik. Vees olen hapnik on päris kas õhust või veetaimedelt ja seda kasutatakse hingamiseks (kõik organismid, ka taimed) ja surnud organismide jäänuste lagundamiseks. Kõige rohkem hapnikku ja valgust on veekogu pindmises kihis. Sügavamale liikudes jääb seda järjest vähemaks. Sügavate veekogude põhjas pole ei hapnikku ega ka valgust. Vees hõljuvad osakesed takistavad valguse levimist sügavamale. Veeorganismidele on oluline vee liikumine järves: -ühtlustab vees lahustunud ainete sisaldust
annaabi.ee 
