Maltas on väga suureks probleemiks puhta vee nappus, mille põhjustajaks on geograafiline asukoht ja kliima seisund. Hetkel asetseb Malta oma veevarude vähesusega 180-st riigist 172-l kohal. Tulevikus võib väheneda sademete vesi kuni 30%, mis süvendaks probleemi veelgi rohkem. Maltal pole ühtegi kindlat veevaru maapeal ega ka maasügavustes, mille peale saaks loota. Malta põhjavee tase väheneb kiiresti ning väheneb ka veekvaliteet, mida mõjutab saaste. Ainsaks veesooneks maa all on Ta`gandja, mis on 97meetri pikkune. Probleemiks on kuivad suved, kus vee tarbimine on kõige suurem ning talvised perdioodid, millal tihti sajab väga tugevat paduvihma, mis valgub suures osas DetD, mitte ei imbu pinnasesse, ning veevarud sõltuvad vaid maaalustest värske vee reservidest. Üle poole puhtast veest saadakse magestamise kaudu, mis aga suurendab õhusaastet. Malta peab leidma võimaluse, kuidas vihmavett paremini koguda.
voored (Rõuk 1974). 3.4 Veestik Vooremaal on palju soostunud ala. Soid 20 %, piklikud, voortevahelistes nõgudes Suurim loodes Võduvere-Vilina soo (Arold 2008). Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved. Jääaja järgsel ajal olid voortevahelised nõgudes järved, millest paljud on jõudnud madalsoo arengujärku. Suurem osa järvi on koondunud voorestiku lõunaossa, vaid Kuremaa järv paikneb teistest kaugemal põhja pool. Vooluvetest: loodeosas Pedja jõgi, keskseks veesooneks Amme jõgi (Kuremaa järvest Emajõkke), idaosas Kullavere jõgi (ühineb Kääpa jõega). Järved säilinud voorestiku keskosas (11 järve): Kivijärv (jäänuk varasemast suuremast), Saadjärv (suurim), Vasula (Arold 2008). Ümbritsevate voorte kauaaegse põllustatuse ja moreeni läbivate põhjavete toitaineterikkuse tõttu on säilinud 11 järve tugevasti eutrofeerunud (Mäemets 1977). 3.5 Mullastik ja aluspõhi
Ümbritsevate voorte kauaaegse põllustatuse ja moreeni läbivate põhjavete toitaineterikkuse tõttu on säilinud 11 järve tugevasti eutrofeerunud (Mäemets 1977). Kõige põhjapoolseim neist on Kivijärv, õõtsikuliste kallaste ja rohke taimestikuga hobuserauakujuline jäänuk varasemast u 500 ha-lisest järvest. Kõige sügavam ja suurem on Saadjärv ning kõige lõunapoolsem Vasula järv. Vooluvetest läbib Vooremaa loodeosa, sealhulgas Jõgeva linna, Pedja jõgi (122 km). Keskseks veesooneks on aga Kuremaa järvest lähtuv Amme jõgi (55 km), mis puhandusorgudes voolab ühest voortevahelisest nõgudevööndist teise, läbib mitu järve ning suubub Emajõkke. Idaosa veestab Sadala lähedalt algav Kullavere jõgi (53 km), mis teeb Levala kohal suure kaare ümber kõige idapoolsema, kivirohke Tuulavere voore lõunaosa ja suubub Kääpa jõega ühinedes Omedul Peipsisse (Arold 2008). Sood hõlmavad Vooremaast ligi 20%. Suuremad sood on voorte vahel piklikud, rohkem kui
annaabi.ee 
