22.Mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihid mida nim. mullahorisontideks. 23.Välja- ja sisseuhteorisondi all asub lähtekivim, mis koosneb mullaprotsessidest mõjutamata setetest. 24.Turbahorisint tekib enamasti soodes lagunemata ja erinevas lagunemisastmes taimejäänuste ladestumisel. 25.Gleihorisont ( G) on veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguses oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekas-hall horisont. 26.Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist. 27.Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosadest laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. 28.Leesiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väikesed tahked lagunemata osad ühetakse pindmistest horisontidest välja. 29.savistumine on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumis saadused kuhjuvad tekkekohal. 30
6. GUASS- läbipaistmatu, kattev vesivärv, mille sideaineks on taimne liim või emulsioon. 7. SEINAMAAL e. MONUMENTAALMAAL- suuremõõtmeline maal, maalitud tavaliselt kas seinale või alusele. 8. MINIATUURMAAL- väikesemõõduline maal(maaliti kahekarvalise pintsliga)-18.saj kameed. Või käsitsi maalitud maal käsikirjalisse raamatusse-manuskripti. Maaliti pärgamendile, metallile või elevandiluule. 9. FRESKO- Veeslahustavate värvidega märjale krohvile maalitud maal. 10. SEKKO- kuivale krohvile maalitud maal veeslahustavate värvidega 11. KLAASIMAAL e. VITRAAZ- Vitraaze valmistatakse klassikalise (traditsioonilise) keskaegse meetodi järgi, kasutades selleks värvilist klaasi ja klaasimaali, tina ja vasklinti (tiffani). Keskajal kaunistati kiriku aknaid. 12. KOLORIIT- värvide kooskõla 13. VALÖÖR- tooniväärtus. Hele-tumedus. 14. PRIIMAMAAL vt. Õlimaali alt
kõrge põhjavee taseme ja veega küllastunud aladel kujuneb välja turba- ja gleihorisont. Turbahorisont tekib enamasti soode lagunemata ja erinevas lagunemisastmes taimejäänuste ladestumisel. 25. Mis on gleihorisont? Gleihorisont on veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguse oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekas- hall (liivade puhul ka valkjashall) horisont. 26. Mis on leostumine? Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist. 27. Mis on leetumine? Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. 28. Mis on lessiveerumine? Lessiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väiksed tahked lagunemata osad uhutakse pindmistest horisontidest välja. 29. Mis on savistumine? Savistumise on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumissaadused kuhjuvad tekkekohal
Mullaprofiil on püstläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata mulla lähte- või aluskivimini. 0 kõduhorisont A huumushorisont E väljauhtehorisont B sisseuhtehorisont C lähtekivim CG gleistunud lähtekivim 6.Mullatekkeprotsesside põhilised suunad (leetumine, kamardumine, soostumine jne.). Mullatekkeprotsessidest on laiemalt levinud leostumine, leetumine, lessiveerumine, savistumine ja gleistumine. Need on ka Eesti muldade kujunemises olulised. Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist. Laialdaselt esineb leostumist karbonaatiderikka lähtekivimiga aladel, kus karbonaadid (Ca, Mg jt) lahustuvad ja uhutakse välja. Leostumisprotsess leiab aset aladel, kus sademed ületavad auramise ja mullakiht on kergesti läbiuhutav. Näiteks Põhja-Eesti karbonaatsel moreenil kujunenud muldadel kanduvad lahustavad ühendid laskuva veevooluga allapoole. Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel
annaabi.ee 
